Piletiinfo
.jpg){kind=logo}
[1].jpg){kind=small}
.jpg)
Viru Folgi nädalakiri
03. oktoober 2008 nr 1
Viru Folgini on jäänud 308 päeva.
Juhtkiri
8.-10. augustil 2008 toimus Lääne-Virumaal Käsmus esimene festival. Teie ees on esimene Viru Folgi nädalakiri. Lisaks Viru Folgi meeskonna tegemistele püüame siin käsitleda folgi ja pärimuskultuuri teemat laiemalt. Sügavuti mineku koht on arvamusrubriik. Aga on ka kergemat lugemisvara – esimeses numbris luuletus Contralt.
Selle iganädalase folgiteemalise uudiskirja tegemisega tahaksime ise targemaks saada ja ka lugejatele kasulik olla.
Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee
Pilt
Viru Folgi Ingmani Merelava festivali ajal. Foto Viru Folk.
Luuletus Contralt
MINU VIRU FOLGI LUULETUS
avastasin Viru Folk
läheb hästi riimi
sõnadega „niru solk“
mõtlesin et nii-nii
sinna mina küll ei läe
seal nad ei mind kuule
kahjuks juba pannud käe
alla lepingule
läksin hingevärinal
valmis jalga laskma
kui mul kaela särinal
voolab sulapaska
aga kui ma saabusin
folgipaika Käsmu
avanes mu paabusilm
hoopis teine mäss mu
meeli valdas korraga
ah mis hing sees tundis
tahtsin olla korraga
Käsmu igas punktis
rahvamajast kabeli
metsast mereranda
ma ei tea kas rabeli
või end laskse kanda
nüüd ma tean et viru folk
pakub palju hingel
pole mingi niru solk
vaid efektne kringel
Contra. Foto Viru Folk.
Artikkel
Peep Veedla Viru Folgil. Foto Viru Folk.
Viru folgindusest
Esimene Viru Folk on läbi ja peakorraldaja Peep Veedla võib hinge tagasi tõmmata. Suur hulk tööd on ära tehtud. Käsmu roheliste puude vahel on jälle rahulik. Rahvas on läinud ja kõik on puhas, sest prügi ei olegi keegi endast maha jätnud. Vaatamata sügavale sügisele kolletab Lainela Puhkeküla muruvaip õitsvatest võililledest. Kaunis! Suveõhtutel kirjanike maja hoovis lärmakalt vanematelt toitu mangunud kõrvukrätsu pojad on suureks kasvanud ja ajavad omi kakuasju vaikides. Sügisel ongi Käsmus vaikne. Mõnusalt vaikne!
Aga läbematul Veedlal on juba uued mõtted. Kõigepealt kaheksa kaunist kontserti 2009. aasta juunikuise Käsmu mererannal. Ta leiab, et Käsmu on vägagi hea paik selliste ettevõtmiste jaoks, sest tulla võib kas paadi või bussi, auto või jalgrattaga. Üheks õhtuks või kauemaks. Käsmu on külalislahke. Kui üks kontsert ei meeldi, on võimalus valida teine.
Festival ise aga toimub eeldatavalt järgmise aasta augusti teisel nädalavahetusel, 7.-9.08.2009 Festivali korraldajad püüavad arvesse võtta kõiki nüansse, mis seekord rahva seas nurinat tekitasid. Õnneks oli nurinat vähe, aga Viru Folgi tiim teeb, mis suudab, et poleks üldse. Et kõik, kes kohale tulevad, tunneksid end mitte hästi vaid väga hästi. Et ka tuleval aastal võiks taas ja veel sagedamini kuulda külastajate suust sõnapaari „jumalik festival“.
Peep Veedla on 20 aastat korraldanud roheliste rattaretki. Kutsumuselt on ta ornitoloog, ta on eluaeg teinud linnuvaatlusi. Veedla on välja andnud kuuekeelse linnusõnastiku, linde tutvustava lasteraamatu ning kirjutanud sadakond artiklit ja luuletust lindudest ja ka muudel loodusteemadel.
Aarne Ruben
aarne_ruben@hotmail.com
Arvamus
Esimest arvamusrubriiki inspireeris internetist juhuslikult leitud arheoloog Heiki Valgu artikkel „Arheoloogia, suuline traditsioon ja pärimuskultuur“. Lahkame suulise pärimuse usaldusväärsuse küsimust.Heiki Valk: Arheoloogia, suuline traditsioon ja pärimuskultuur
Eesti rahvakultuuris on paljud nähtused püsinud kauem kui mujal Euroopas, järjepidevat sidet "vanaga" võib kohata ja tunnetada ka tänapäeval. Paljudel kultuurinähtustel on ajas väga kaugele ulatuvad juured, mida me aga kaugeltki alati teadvustada ei oska.
Artikkel asub http://www.arheo.ut.ee/16EA1Valk.pdf
Mari-Ann Remmel: Kohapärimuse usaldusväärsusest
Küsimusele, kas rahvajutt vastab tõele või mitte, ei saa folklorist kuidagi üheselt vastata. Folkloor, sh kohapärimus, on ühtede jaoks tühi lora, teiste jaoks aga igapäevaellu kuuluv tõelisus. Suhe pärimusse sõltub inimese maailmapildist, kasvukeskkonnast, ka piirkonnast, ajastust – ühesõnaga: kultuuritaustast. Kohapärimuse mõiste alla mahuvad väga erinevad tekstid – ajaloolised ja usundilised muistendid, uskumuste ja kommete kirjeldused, mälestused jne, mida paljudel juhtudel on räägitud kui „päriselt” juhtunut.
Fakt on see, et meie maastikus on olemas suur hulk kohti, millega seostub hulgaliselt eri tüüpi jutte – legende, nagu rahvas ütleb. Samaviisi nagu objektid ise üksteisest erinevad, erineb ka pärimus, mis neid ümbritseb. Üldistavalt võib öelda ehk seda, et suurehitiste (kirikud, lossid, linnad) ümber koondub meelsamini rahvusvaheline, laenuline aines, mis on kohalikes huvi äratanud, moodi läinud ja hästi meelde jäänud. Loodusobjektidega seotud juttudes on rohkem “oma” ja algupärast. Folkloori tunnusteks loetakse stereotüüpsust, varieeruvust, samuti suulist levikut. Samas levivad lood kaasajal hoogsamalt ja laiemalt just kirjasõna ja meedia vahendusel. Tegelikult iseloomustab varieerumine, üks folkloori põhitunnuseid, sageli ka seda teavet, mida ajalooliste faktidena serveeritakse. Arvan, et erinevus ajalookirjutuse ja folklooritekstide vahel seisneb peamiselt esitusviisis ja -stiilis.
Kahtlemata ei kinnitu pärimus „tühjale” kohale, mingi põhjus peab olema, kuid see ei pruugi kattuda jutu versiooniga. Arvestama peab muidugi tendentsi, et pühadele või muidu tähtsatele isikutele ja paikadele kohandatakse sobivaid, mujalgi tuntud lugusid, millel on parajasti ühiskonnas kõlapinda. Samas on üles kirjutatud hulgaliselt kitsama levikuareaaliga pärimust: näiteks mõisajutte iseloomustab võrdlemisi suur paigatruudus ning kinniolek kohalikes sündmustes.
Ajaliste kauguste tõttu jääb „tõe” väljakoorimine alati hüpoteetiliseks. Võiks ehk pakkuda, et mida lähemast minevikust lugu räägib ning mida kitsamas piirkonnas on see levinud, seda suuremad eeldused on tal üksikasjalikumalt kajastada mingit päriselt selles paigas aset leidnud sündmust. Teinekord võib aga jutt ootamatult kajastada sajandite või aastatuhandetegi tagust aega, kuid me ei pruugi tänasel päeval seda taibata. Usaldusväärsust lisavad konkreetsed isikunimed, ajamääratlustelt ei tasu aga kronoloogilist täpsust oodata.
Sageli ei ole aga jutu mõte mitte fakti esitamine, vaid just suhtumiste, hoiakute, käitumisnormide ja tõekspidamiste vahendamine. Juttudes mainitud tõsieluseigad põimuvad rahvapäraste tõlgendustega ja emotsioonidega. Mingis mõttes on pärimustekstid „kodeeritud” info, nende sõnumit ei saa lugeda täht-tähelt ning me võime vaid oletada, millist tähendust võis vana jutt kunagi kanda. Tekstis peituvat tõde, ükskõik mida selle all ka ei mõeldaks, tuleb enamasti otsida ridade vahelt ning just see tõestamatus teebki pärimuse köitvaks ning elavaks.
Loe lisaks:
Alver, B. 1989. Historical legends and historical truth. – Nordic folklore. Bloomington and Indianapolis, lk 137–149.
Honko, L. 1979. Perinteen sopeutumisesta. – Sananjalka. Suomen Kielen Seuran Vuosikirja 21. Turku, lk 57–75.
Metsvahi, M. 2000. Muistend kui tegelikkus. – Maa-alused. Pro folkloristica VII, lk 44–59.
Remmel, Mari-Ann, 1994. Ega vana asjale kasvab sammel peale (Käi). Mõtisklusi muistenditõest ja kohajuttudest. - Loomine. Pro Folkloristica II. Tartu 1994.
Remmel, Mari-Ann, 2007. Hiiepärimuse sõnum tänases Eestis: lähteandmeid ja tõlgendusvõimalusi. – Looduslikud pühapaigad – väärtused ja kaitse. Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised nr 36 (Heiki Valk, Ahto Kaasik, koost.), lk 239–256.
Remmel, Mari-Ann, 2008. Mõisalegendid. Harjumaa. Kirjastus Tänapäev.
Internetist
Kondori lendSiin on Condor Pasa - Espíritu Andino: http://www.youtube.com/watch?v=jpJkDZ9g9z4&feature=related
„Kondori lend“ on maailma kuulsaim Peruu Andidest pärit laul, mis stiililise analüüsi järgi baseerub ühele arvatavalt 18. sajandist pärinevale ketšua laulule. Ingliskeelne maailm tunneb „El Condor pasat“ Simoni & Garfunkeli versiooni järgi (1970) http://www.youtube.com/watch?v=T6i8HHrz2BI&feature=related, hispaaniakeelne seostab seda aga peruu helilooja Daniel Alomía Roblesi lauluga samanimelisest näidendist (1913). Roblesi põhimeloodia erineb oma inka originaalist ühe noodi võrra.
1970. aastal andis Roblesi poeg Simon & Garfunkeli kohtusse, juhtides tähelepanu sellele, et laul kuulub peruu rahvale ja see omandas autoriõigused näiteks USA-s juba 1933. „Kondori lennu“ originaaltekst hispaania keelest tõlgituna kõlab nii: „Oo, Andide kuninglik kondor, tõsta mind mägede kohale. Kallile maale tahaksin ma naasta ja elada seal oma vendade inkadega, kelle järele ma olen nii igatsenud, oh kondor. Vii mind Cuzco peaväljakule, kust tahaksin kõndida Machu Picchusse ja Huyayna Pichusse.“
Espíritu Andino muusikavideos vilksatavadki kõigepealt Machu Picchu iidne kultuspaik ning inkade impeeriumi (12.-16. saj.) Cuzco peakirik. Näidatakse sõbralikke aeglasi llama´sid, kes Machu Picchus vedelevad igal pool teede ääres ja kes eemalt saatsid ka kirjaoskamatut konkistadoori Francesco Pizarrot, kui too 1533. aastal pealinna Cuzcosse sisse marssis, hävitamaks iidset inkade tsivilisatsiooni.
Muusikute käes näeme bambusflööti quenat, mis hispaania krooniku Oviedo andmetel valmistati impeeriumi languse- ja sõjakäikude ajal vastase luudest. Quena huulikud algavad kvarttooni võrra kõrgemalt kui tema nooremal vennal quenachol http://www.unmundodebambu.com.ar/consejosi.htm.
Dr. José Hurtado poolt 1960. aastatel Kesk-Peruu linnas Jaujas läbi viidud arheoloogilised kaevamised tõid päevavalguse kätte 700 aastat liivakihi all olnud anumaflöödi, mis katte eemaldamisel mängis elementaarset meloodiat, mille pärimuskultuuri väärtustav perebänd Kuyaky on nüüd võtnud oma repertuaari http://www.youtube.com/watch?v=ARO1Ojjd20Y&feature=related. Siin räägib Kuyaky oma missioonist http://www.youtube.com/watch?v=0MVOf40nSaY&feature=related hoida ja kaitsta esivanemate vara.
Aarne Ruben
aarne_ruben@hotmail.com
Uudiseid
PÄRIMUSKULTUURI AUHIND 2008 KANDIDAATIDE ESITAMINE
Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu kuulutab välja kandidaatide esitamise pärimuskultuuri auhinnale 2008. Kandidaate võivad esitada kohalikud omavalitsused, pärimuskultuuriga seotud organisatsioonid ja üksikisikud. Vabas vormis kirjalikud esildised peavad sisaldama ülevaate kandidaadi tegevusest ja põhjenduse auhinna omistamiseks.
Esildisi võetakse vastu 20. oktoobrini aadressil folkloorinoukogu@kul.ee või J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn.
Auhind omistatakse isikule, isikute grupile või organisatsioonile sihipärase ja tulemusliku tegevuse eest folklooripärandi järjepidevuse hoidmisel ja edasikandmisel tulevastele põlvedele kas elava paikkondliku traditsioonina või sekundaartraditsioonina selle erinevates vormides. Kandidaatide esitamisel lähtuda nende loomingulisest, pedagoogilisest, teaduslik-populariseerivast või korralduslikust tegevusest.
Pärimuskultuuri auhinna halduskogu
Lisateave tel 601 5727
http://www.folkloorinoukogu.ee/
Kalender
Pärimusmuusika Aidas Viljandis:
www.folk.ee
04.10.2008 kell 20 Jouhiorkesteri (Soome) + Pastacas
Pilet eelmüügist 100/75, kontserdipäeval 125/100
Vändra Kultuurimajas:
4. oktoobril kell 18 Pärnumaa torupilliansambli Linnutaja 30. juubelikontsert
Eelteated
Pärimusmuusika Aidas Viljandis:
10-11. oktoober - pärimusmuusika Lõikuspidu
Reedel, 10. oktoobril: 18.00 ülevaatekontsert, 19.30 Paabel, 21.00 Zetod ja Tsibihärbläseq, 22.30 Svjata Vatra, 24.00 DJ Harl:Etno
Laupäeval, 11. oktoobril: 14.00 Ro:Toro, 15.30 Mälutagune, 17.00 Stefan ja Diedrik Timmermann (Belgia), 18.30 Oort, 20.00 Gjangsta, 21.30 Vägilased, 23.00 Zef (Prantsusmaa)
Piletiinfo: http://www.folk.ee/et/Loikuspidu/Piletiinfo,
Ööbimisvõimalus Valuoja põhikoolis, öö 50 kr/ in (http://www.folk.ee/et/Loikuspidu/Oomaja)
HÕIMUPÄEVADE KAVA 2008
SUURKONTSERDID
17.oktoobril kell 18.00 Tallinnas, Tõnismägi 2, Rahvusraamatukogu suur konverentsisaal Esinevad ersamordvalaste "Toorama", liivlaste "Kāndla", karjalaste "Karelia", ungarlaste "Bürkös", setude "Siidisõsarõ", soomlaste "Kohtalotoverit", maride "Morko kundem".
18.oktoober kell 17.00 Viljandi, Tasuja pst 6, Pärimusmuusika Aida suures saalis Esinevad sersamordvalaste „Toorama”, liivlaste „Livlist”, karjalaste „Karelia”, ungarlaste „Bürkös”, setude „Tsibihärblaseq”, soomlaste „ Kohtalotoverit”, udmurtide „Invožo” ja maride „Morko kundem” .
RAHVUSÕHTUD JA RAHVUSTOIDUD:
13. – 19. oktoober kell 20.00 Tallinnas, Vabaduse plats 8 KuKu klubis
13. oktoober - ersamordvalaste "Toorama"
14. oktoober - setude „Siidisõsarõ”
15.oktoober - soomlaste „Kohtalotoverit”
16. oktoober - maride „Morko kundem”
17.oktoober - ungarlaste „Bürkös”
Ungari õhtu ja tantsutuba
15. oktoobril kell 19.00 Tallinna Vanalinna Muusikamajas, Uus 16
Liivi muinasjutud ja rahvamuusika
18. oktoobril kell 14.00 Tallinnas, Pikk 73, Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse pööningul Tammsaare-nimelise teatri esituses.
Toimub arvukalt rahvamuusikaansamblite esinemisi maakondades, näituste avamisi ja filmivaatamisi erinevais Eestimaa paigus.
Hõimupäevade suurüritused on tasuta
Hõimupäevade korraldamist toetavad Eesti Kultuurkapital, Hõimurahvaste Pogramm, Tallinna Linnavalitsus.
http://www.fennougria.ee/?id=14995
Impressum
Väljaandja: MTÜ Viru Folk www.virufolk.eeToimetajad: Aarne Ruben aarne_ruben@hotmail.com ja Tiit Lepik tiit@virufolk.ee
