Piletiinfo
.jpg){kind=logo}
[1].jpg){kind=small}
.jpg)
Viru Folgi nädalakiri
05. detsember 2008 nr 10
Viru Folgini on jäänud 245 päeva
http://www.virufolk.ee
Juhtkiri
On rõõm välja kuulutada hea uudis Käsmu pensionäridele. Nagu möödunud aastal, jagame ka sel aastal Käsmu pensionäridele tasuta festivali passe.
Teistele aga tuletame meelde – jõuluhindadega passid on Piletilevis müügil:
http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/parimusmuusika/?productID=12644
Nädalakirja toimetus ootab väljaande kohta ideid, ettepanekuid ja ka nurinaid kas minu meiliaadressil tiit@virufolk.ee või telefonil 51992928.
Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee
Pilt
Vaade Käsmu lahele. Foto: Viru Folk.
VIRVE VALSS Astrid Böningult
Me paat liugleb vahustel vetel,
kus lainete taga on saar,
seal elab üks lainete piiga,
kellest laulus nüüd jutustan ma...
Palju õnne Sul tormide tütar,
palju õnne Sul merede neid,
kui ka elu meid kaugele kannab,
ei iial me unusta Sind.
Kus jõekäärus majake väike,
seal lapsepõlv veedetud sai
ja aeda, kus õitsemas tooming,
sinna lapsepõlv maha sul jäi.
Palju õnne Sul…
Kord kohtasid nägusat peigu,
koos armastus vallutas teid,
järvel sõidud ja kollased roosid,
sinu mällu need kaunina jäid.
Palju õnne Sul…
Kuldkollased lehed viis sügis,
üle lumiste hangede läks,
koitmas jällegi kevadine valgus,
koos sellega teid teel nüüd kaks.
Palju õnne Sul...
Sinine meri ja kivine rand,
siit kallim sul merele läeb,
meri on, meri jääb, meri olema peab,
oma kallimat ootama jääd.
Palju õnne Sul...
Valged kajakad kisavad rannal,
mustas taevas üht tähte veel näeb,
see täheke särab seal meile,
hoiab elus ta mälestust hääd.
Palju õnne Sul....
Lugu on kirjutatud aastal 2004 Virve Köstrile sünnipäevaks. Aastal 2002, kui Olavi Kõrre, Aivar Teppo ja Virve Köstriga tuttavaks sain ja koos muusikat hakkasime tegema, sai üheskoos ka palju Virve laule läbi lauldud. Need ühised hetked koos Virvega ja räägitud jutud ning lauldud laulud inspireerisidki mind Virvele seda laulu kirjutama. Laulus on ära tunda fragmente Virve Köstri lauludest ja elust.
Astrid Böning
Virve Köster Viru Folgil 2008. Foto Viru Folk.
Astrid Böning Viru Folgil 2008. Foto Viru Folk.
Artikkel
Jaan Tätte annab Käsmus kontserdi
Viru Folgi korraldatava kontsertsarja „Kaunid kontserdid Käsmus” kontsertide nimistusse lisandus Jaan Tätte laulude õhtu „Kui mu süda sõnadeks saab”. Vilsandi saarevahi Jaan Tätte laule ja nende sünnilugusid saab Käsmu lahe kaldal kuulata 15. juuni õhtul. Kontserdi soodushinnaga piletid müügil Piletilevi müügipunktides üle Eesti.
Täpsem info: http://www.virufolk.ee/Est/KKK.html
Villu Veedla
Alates tänasest nädalakirja numbrist võtame iga kord luubi alla ühe Viru Folk 2009 esineja. Alustame kollektiivist, kes teeb otsa lahti festivali metsalaval reede 7.08 õhtul kell 20. Ja kes kindlasti kogu publiku kohe ka jalakeerutusele meelitab. Need on Kihnu Poisid.
Kihnu Poisid
Kihnu Poiste lugu sai alguse 1996. aasta suveööl, kui neli poisikest – Raino, Janno, Ralf ja Vallo – said vana Kihnu rahvamaja laval kokku ja proovisid miskit muusikat teha. Pärast esimest kääksutamist mindi üheskoos kodu poole ning otsustati veel kokku saada. Folgist oli alguses asi kaugel, sest kõiksugu kuulsate ansamblite muusikat oli põnev järgi teha. Esimeseks looks, mis enam-vähem välja tuli, oligi ansambel Smilersi lugu „Tahan Sind”. Tänuväärseks materjaliks lugude õppimisel olid endise Kihnu ansambli vanad laulikud.
Esimese lavakogemuse said poisid suvise lastelaagri lõpuõhtul tantsuks mängides. Lauludeks olid ikka needsamad igihaljad „Valged roosid”, „Läänemere lained” jne.
Kui kitarrist Ralf Köster pundist lahkus, asus tema kohale Vallo noorem vend Ivar. Tasapisi koguti kohalikus vallas tuntust. Proovid hakkasid üha tihenema, kuni lõpuks veedeti pea iga vaba suveöö varajaste hommikutundideni pillide taga. Enamus aega aga kippus juhtmete kokku tinutamisele minema. Esialgu ei suutnud poisid uuele ansamblile nime välja mõelda. Kuna 75% (v.a Janno) liikmetest elas Lemsi külas, siis hakatigi neid kutsuma Lempsipoisteks. Esimene aukiri bändi arhiivis on saadud vallavanem Juhan Vapperilt ajal, mil ansambel kandis just seda nime. See nimi ei jäänud siiski pikalt püsima, peatselt said Lempsipoistest Kihnu Poisid. Peamisteks esinemispaikadeks saidki rahvamaja ja kohalik kõrts Bombei, hiljem ka Kihnu suvine keskus Kurase.
1999. aasta sügisel tabas kogu Kihnu rahvast suur õnnetus –, põles maha rahvamaja, mis oli aastakümneid tagasi kihnlaste endi initsiatiivil ehitatud. Koos majaga hävis kogu bändi helitehnika ja pillid. Kuid juba järgmiseks suveks saadi uuesti jalad alla ja bändi uueks pesaks sai Raino ja Ülo kodu, Kaerametsa talu. Vanas aidas seati kokku klopsitud tehnika üles ning hakati taas jõudu koguma.
Oma näo otsimine võttis paar aastat aega. Tasapisi hakati pöörduma tagasi oma juurte poole ja otsima välja vanu Kihnu meremeeste laule. Vanad laulud said poiste käe läbi uue kuue. Esimeste töödeldud meremeeste laulude seas on siiani „Laeva kippar”, „Küll santsu”, „Ma märtsukuul läen merele” jne. Nii leitigi Kihnu memmede käest need kõige magusamad palad. Tasapisi hakkasid tulema esinemispakkumised ka mandrilt.
2000. aastal osaleti Pärnu Noorte Talentide Festivalil, kus premeeriti poisse pääsmetega Viljandi folkloorifestivalile. Seal ei jäädud pealtvaatajaks, vaid anti kontsert vabal laval. 2002. aasta suvel lahkusid ansamblist vennad Umbid, kuna isamaa kutsus neid sõjaväkke. Trummipulgad võttis nüüd enda kätte Raino isa Ülo, kes mängis kunagi Kihnu vanas ansamblis. Nii jäädigi kolmekesi – Raino, Janno ja Ülo. 2003. aasta veebruaris liitus bändiga kitarrist Karel, kes on pärit Audrust. Kareliga kestis koostöö üle kahe aasta. 2005. aasta suve lõpus läksid aga nende teed lahku, kui Karel otsustas parematele lavadele üle kolida. Talvel 2006 liitus bändga vioolamängija Aksel Mängli, kes tõi ansamblisse värskust juurde. Hiljem läks ta üle viiulile. Sama aasta suve lõpus peeti maha oma 10. aasta juubel Kihnus. Õnnitlejaid tuli kokku pea 1000, teiste seas sõbrad VLÜ, Untsakad, Tuulelõõtsutajad ja Pärnu Poisid. Koduvalla poolt oli kingiks reis Gotlandile. Sünnipäevaks saadi maha ka oma esimese plaadiga, mille nimeks sai „Üks laul oli jälle tehtud uus”.
2006. aasta lõpus saadeti senine trummar Ülo pensionile. Tema asemele tuli Viljandi mees Silver Sild. Jälle kord hakkas usin proovide periood, et uuele mehele lood selgeks teha.
2007. aasta jätkus ansambli laienemisega, juurde tuli oktavmandoliiniga Ott Kaasik. Kihnu Poiste punt kasvas suuremaks kui kunagi varem – Oti tulekuga juba viieliikmeliseks.
Suurel ansamblil on aga omad nõudmised. Hakati otsima helimeest, kes helipuldi nupud õigesse asendisse keeraks. Nii suurenes koosseis veelgi, seekord helimehe Udo Kerdmanni võrra. Kuna Udo põhitöökoht on Viljandi Kultuurimajas ja ka suurem osa bändi liikmeid Viljandiga seotud, ongi Kihnu Poiste uueks „mandristaabiks” saanud Viljandi. Üksnes solist Raino on jäänud veel Kihnu püsielanikuks. Aga repertuaar on endiselt Kihnu päritolu.
Kihnu Poiste teine plaat on juba salvestatud ning ootab oma ilmumisaega. Plaadi tarbeks on salvestatud muude lugude seas uus versioon poiste ülipopulaarsest hittloost „Nii kui üks pääsuke”, mis ilmus küll käesoleva aasta kevadel ka kogumikplaadil „Elmari Tantsuõhtu 11”. Selle laulu abil on küllap Kihnu Poisid leidnud tee väga suure osa eestlaste südameisse.
Käsmus pole Kihnu Poisid seni esinenud. Küll on aga Viru Folgi lavad tuttavad nende kitarristile Otile ning trummarile Kristole, kes esimesel festivalil olid kohal Virre+ (Ott) ja Nikns Suns (Kristo) koosseisus.
Viru Folgi nädalakiri esitas Otile mõned küsimused.
Ott, Sa esinesid tänavu Viru Folgil Virre+ koosseisus, tuleval aastal tuled festivalile Kihnu Poistega. Mis tunnetega Käsmu tuled?
- Käsmu on ikka hea tulla.
Olen Käsmut külastanud vahelduva eduga juba 90. aastate algusest peale, seoses erinevate esinemiste, laagrite ja lihtsalt külaskäikudega.
Kas Käsmu publik vastas ootustele? Kas on publikule läbi Viru Folgi nädalakirja mingit sõnumit edastada?
- Tore ja teadlik publik.
Juhuslikku kontingenti eriti ei trehvanudki. Publikut oleks platsile muidugi rohkemgi mahtunud.
Sõnum... hmm...
Folk rokib!
Kihnu Poisid annavad kontserdi metsalaval nagu ka Virre+. Kas oli see pillimehe seisukohalt esinemiseks mõnus koht või tahaksid pigem mõnel muul Viru Folgi laval esineda?
- Metsalava on mu arust just parim.
Publik on silmaga hõlmatav ja plats on visuaalselt metsaga raamitud. Saab publikuga kergelt kontakti. Tantsuruum ka olemas.
Kas ise oled meretuulte poolt pargitud või mandrimees?
- Ikka väga mandrilt olen. (Kihnu keeli – massakas.)
Ütleme, et järvetuulte poolt pargitud. Tõrvas on neid kolm tükki. Meretuuled on mind viimased kaks aastat parkinud. Seoses siis Kihnu Poistes mängimisega.
Küsis Peep Veedla, vastas Ott Kaasik
Kihnu Poiste koosseis täna:
Raino Laine, alates 1996. Laul, basskitarr
Janno Vesik, alates 1996. Laul, akordion
Aksel Mängli, alates 2006. Viiul
Ott Kaasik, alates 2007. Laul, oktavmandoliin
Kristo Joosep, alates 2008. Trummid
Udo Kerdmann, alates 2007. Heli
Kihnu Poiste muusika: http://www.kihnupoisid.pri.ee/?inc=20&PHPSESSID=331c93e4b55686eec4b58cb13c671136
Internetist
Muusikafestivalide netimaailmas
Tehes uut lehekülge Viru Folgile olen siin vaadanud sadade muusikafestivalide lehekülgi ingliskeelses maailmas. Silma torkab, et rohkem kui pooltel puudub praegu veel info 2009. aasta kohta. Aga huvitav on see ikka. Alustada soovitan wikipedia lehelt:
http://en.wikipedia.org/wiki/Music_festival
Uudis
JÄÄÄÄR, uus CD JÄÄ-HÄÄL
Aastal 1992 ühinesid ansambliga Jäääär kitarrist, laulja ja helilooja Riho Sibul, viiuldaja Indrek Kalda ja multi-instrumentalist Teet Velling. Selle loomingulise koosluse uutest ja vanematest tegemistest sündis põnev ja sisukas muusikaline materjal, mis salvestati helikassetile ja sai nimeks Jää-Hääl. Nüüd, 16 aastat hiljem valmis ka CD, kus samad lood sisult muutumatul kujul Teie jaoks kenasti kuulamiseks ritta seatud on. Uut plaati tutvustame ka viie ilusa kontserdiga:
7.12 Pärnu, Endla Küünis
8.12 Tartu, ülikooli aulas
9.12 Viljandi Kultuurimajas
10.12 Tallinn, Okupatsioonide Muuseumis
11.12 Kuressaare Linnateatris
Algus kell 20.00
Loodame, et naudite nime poolest külma, kuid sisult vägagi sooja Jää-Häält!
Teie
Jäääär
Lasering soovitab
Katrin Mandel, Peegeldus,
http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=24199
Jan Garbarek, Folk Songs,
http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=2504
Kalender
Raplas põimib pärimusmuusika päev TULE-TEE tulise tee, kutse tulla ja teha ning otsingud esivanemate juurte juurde.
6. detsembril kell 12.00–21.30 toimub Rapla Kultuurikeskuses mahe ja ehe jõulude eelne pärimusmuusika päev, mis koondub nime alla TULE-TEE. Pärimusmuusika päeva korraldajate eesmärk on kasvatada huvi pärimusmuusika vastu, ergutada osalejate identiteedi- ja eneseteadvustunnet ning tõsta teadlikkust ökoloogilistest ja tervislikest toodetest. Ja kõike seda mõnusas ja ehedas õhkkonnas koos laulu, tantsu, pillimängu ning käsitööga. Olulisteks elementideks on ka TULI, mis loob pimedasse aega valgust ja kohalikest ravimtaimedest valmistatud TEE.
TULE-TEE on 2005. aastal noorte eestvõtmisel alguse saanud pärimusmuusika sündmus, mis liidab üheks tantsu, regilaulu, spontaanse ühise pillimängu ning käsitöö. Sel aastal on kokku viis kontserti, mille vahel saab publik tutvuda ökokaupadega, degusteerida rahvuslikku toitu, proovida viltimist ja paeltepunumist.
6. detsembril 2008 kell 12.00–21.30
12.00–13.30 Avamine. TÜVKA muusikud ja Ööproov. Laulu, tantsu ja üheskoos musitseerimist. Kostitamine tee ja karaskiga. Suursaal 35.-/ 50.-
15.00–16.00 Tsibihärbläseq. Kammersaal 25.-/ 35.-
16.30–17.30 Vaba improvisatsioon. Saali galerii. Tasuta
18.00–19.00 NolensVolens. Kammersaal 25.-/35.-
20.00–21.30 Zetod. Suursaal 35.-/50.-
Eesmärk on muusika naturaalsus, seega on kõikide kontsertide heli võimendamata. Kogu sündmuse taga on sõpruskond tuliste hingedega noori, kes soovivad pakkuda ehedaid hetki mõtisklemaks oma juurte üle. Samas soovitakse näidata, et pärimusmuusika ei tähenda ainult kandlega vana tädi metsas – pigem on pärimusmuusika meie kõigi ühine varandus ja vägi, milles on palju dünaamilisust ja elujõudu.
TULE-TEE teostajateks on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid, Rapla Haridusselts ja Rapla Kultuurikeskus.
Täpsem info:
Mari Tammar
5345 1038
Lisainfo: http://www.tule-tee.blogspot.com/
Kontsert-kohtumine viib Siberi setode juurde
Teisipäeval, 9. detsembril toimub Pärimusmuusika Aida väikeses saalis järjekordne Omakultuuriakadeemia loeng, sedakorda kontsert-kohtumise vormis. Oma muljeid reisist Siberi setode juurde jagavad Andreas Kalkun ja Tiit Sibul.
Mehed viibisid Krasnojarski krais välitöödel tänavu augustis, külastades kuu aja jooksul setode asupaiku Haidas, Bulatnovkas, Krestjanskis, Kijais, Ostrovkis ja Uus-Petseris. Lisaks kohtusid Andreas Kalkun ja Tiit Sibul ka Krasnojarski linnas elavate eestlaste ja setodega.
Oma retke võtavad nad kokku nõnda: „Tänaseks on kodusetode jaoks Siberi setod sama võõrad kui Siberi setode jaoks kodusetod. Kontaktid emamaa ja diasporaa vahel on hõredad, aga kohati tundus „Siberi Setomaa” sama kodune kui meie Setomaa. Siberis sai vahest rohkemgi seto keelt räägitud kui siin seda on võimalik teha ning vaatamata mõningatele erinevustele on ka Siberi setode pärimus tuttav ja kodune.”
Kontsert-kohtumiste sari on ainulaadne võimalus kohtuda silmast silma oluliste ning värvikate pärimuskultuuri ja -muusika tegelastega. Kuulaja saab aimu külalise taustast, mõttemaailmast ja ajastust, mida viimane endaga kaasas kannab. Muusikaliste vahepaladega põimitud kohtumine pakub isiklikku ning tähendusvälju ja ajaloolist konteksti avavat lähenemist kutsutud külalisele. Avatud küsimuste ring, osavõtt tasuta.
Kontsert-kohtumised on osa Omakultuuriakadeemia loengute sarjast, mida korraldavad Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Pärimusmuusika Keskus ja August Pulsti Õpistu.
Eelteade
X eesti rahvamuusikatöötluste festival “Moisekatsi Elohelü 2009”
X eesti rahvamuusikatöötluste festival toimub 23.- 25. aprillil 2009 Põlvamaal Mooste mõisas ja kannab nimetust Moisekatsi Elohelü.
Festivali programm kutsub osalejaid kaasa lööma erinevates loomingulistes protsessides, sellest ka päevade erinevad kavad ja võimalused nii professionaalsetele kui harrastusmuusikutele.
Neljapäev 23. aprill. Jürituli Laho külas.
Kell 21.00 Laho külaplatsil oodatakse kõiki jüritulele.
Lauldakse kohalike laule ja tantsitakse Põlvamaa lõõtsameeste pilli järgi.
Reede 24. aprill. Festivali avamine.
Kell 20.00 festivali avamine Mooste järve ääres päikese loojalaulmisega.
Kell 21.00 festivali avapidu mõisa hoovi telgis.
Kell 24.00 esivanemate mälestamine Õlilättel.
Avatud saunad. Ühislaulmised Veskiteatris.
Laupäev 25. aprill. Festivali võistluskontsert.
Kell 12.00 festivali vabalava mõisa hoovi telgis.
Töötoad Veskiteatris
Kell 16.00 X eesti rahvamuusikatöötluste festivali “Moisekatsi Elohelü 2009” võistluskontsert koos autasustamisega.
Kell 23.00 ööpidu hommikuni.
Kell 05.30 festivali lõpetamine Mooste järve ääres päikese tervitamisega.
Võistluskontserdi statuut:
X eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdi kohustuslikuks looks on
Labajala (viis Rasinalt, sõnad Koiolast).
Kohustusliku loo aadress: http://folkfest.polvamaa.ee
25.aprillil toimuval võistluskontserdil esitab iga ansambel 2 lugu:
kohustusliku loo interpretatsiooni ja vabalt valitud loo eesti rahvamuusikast .
Kõikide lugude interpretatsiooni aluseks on:
algriimiline regilaul, uuem riimiline rahvalaul, tantsulugu või pilliviis, mida tõlgendatakse läbi esinejate muusikalise mõttemaailma, pannes proovile esineja vokaal- ja instrumentaalvõimed, loomingulise fantaasia ja teatraalsuse.
Kõikidel osalejatel on soovituslik kasutada oma võistluskavas seadete autentset esitust nii arhiivilindistuste või traditsioonikandja näol.
Festivali võistluskontserdi peapreemia on 1000 eurot.
Kõiki esinejaid hindab 5-liikmeline žürii koos festivali patrooni pr. Ingrid Rüütliga.
Festivali võistluskontsert on avatud kõikvõimalikele kontseptsioonilistele ja tehnoloogilistele uuendustele, säilitades sideme vana ja uue vahel.
Eelregistreerimine: folk@polvamaa.ee selle aasta lõpuks.
Festivali peakorraldajad on MTÜ Folgisellide Selts ja Mooste Vallavalitsus.
Vaata lisaks: http://folkfest.polvamaa.ee
Telef. 50 87 825, Ülle Podekrat - festivali kunstiline juht.
Impressum
Väljaandja: MTÜ Viru Folk http://www.virufolk.ee/2009/Kontakt.html
Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning jt
Toimetaja: Tiit Lepik tiit@virufolk.ee 51992928
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk
