Piletiinfo
.jpg){kind=logo}
[1].jpg){kind=small}
.jpg)
Viru Folgi nädalakiri
12. detsember 2008 nr 11
Viru Folgini on jäänud 238 päeva
http://www.virufolk.ee
Juhtkiri
Kõigepealt väike vigade parandus. Välja saadetud Oorti turnee teates oli vigane Aleksander Sünteri telefoninumber. Õige number on 56912291.
On kurb aeg Ameerikas. Meie hulgast lahkus Odetta Holmes. Äkki sobiks kuulata tema 2005. aasta kontserdilt üht lugu:
http://www.youtube.com/watch?v=Aaya8jYZBO8
Nädalakirja toimetus ootab väljaande kohta ideid, ettepanekuid ja ka nurinaid kas minu meiliaadressil tiit@virufolk.ee või telefonil 51992928.
Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee
Pilt
Metsalava esisel Vana-Jüri neemel, kus tuleval aastal panevad peo püsti ka Kihnu Poisid ja Svjata Vatra, käis tänavugi väga sageli nauditav tants ja trall. Koht nagu jämmimiseks loodud! Foto: Viru Folk
Laulusõnad Jaak Johansonilt
Laskub üks haldjas, väsinud aga sitke ja selgete silmega
ning lausub:
Hei, poisid, kas olete valmis?
Siis lükkame korraga.
Peipsi koha pealt lükkame lahti
selle väikese Maarjamaa.
Ühe tiiru ümber selle ilma
nõndaviisi peaks tegema.
Ja siis kas või teise ilma
ühes rohu ja rahvaga.
Eks toetage pilgud siis vastu
Ja lükkame korraga.
Parasjagu, et kokku ei põrkaks
Soome, Rootsi või Norraga.
Öö tähtede tuules me lä'eme,
maad varjab ta hingede vall.
Uhke laine lööb Lätimaa randa
seal Ruhja ja Valga all.
Eks sealt on siis tee meile lahti
kogu maailma merele.
Kas leidub seal kuskil üks sadam
meie viimsele verele.
Taani väinadest mahume läbi,
kui kõik seisavad serva peal.
Siit minna ei ole meil häbi,
küllalt näinud, mis kurja, mis head.
Eks seal kord siis vaatame silma
Ta päikese kullale.
Kas leidub siin all veel üht paika
ka sellele mullale?
Laul on pärit ühest tõestisündinud unenäost 1987. a augustis Pirgu mõisas, sealsamas esmalt kirja pandud ja maha lauldud. Kontekstiks on Merle Karusoo Pirgu teatritrupi tegevus, elulugude, laulude, mälestuste kogumine ja salvestamine ning vastavate etenduste mängimine ...
Laiemalt sai tuntuks 1988. a kõikvõimalike sündmuste käigus, laulsime seda vend Mardiga igal pool, 1988. a oktoobris ka Iiri televisioonis, mispeale sooviti seda esimeseks Eesti lauluks Eurovisioonile ...
See tundus meile siiski mõttetu parnassina ...
Jaak Johanson
Jaak Johanson Viru Folgil 2008 Väravamängu läbi viimas. Foto: Viru Folk
Artiklid
Järelehüüe Odettale
Odetta Holmes. Foto: freshbread.blogs.com
Kes oli see laulja, kelle häält kuuldes Bob Dylan oma elektrikitarri maha äris ning saadud raha eest endale akustilise kitarri ostis ja folki laulma hakkas? Veel üsna hiljuti võis selle küsimuse esitada olevikus, 2. detsembrist enam mitte. Odettat pole enam. Lahkunud on laulja, keda tunti eesnime pidi, lahkunud on hääl, mis aitas leida iseennast Janis Joplinil ja Joan Baezil ja paljudel teistel tuntud lauljatel. Odetta Holmes sündis 1930. aastal Alabamas, suri 2008. aastal New Yorgis. Kahe aastaarvu vahele jäi elu, jäi sõprus Ella Fitzgeraldi ja Martin Luther Kingiga, kes nimetas teda folgi kuningannaks ning kellega koos ta korraldas protestimarsse. Viimastele kontsertidele ilmus ta ratastoolis. Milles pole midagi erilist. Isegi mitte siis, kui laul kestab poolteist tundi järjest! Ta pidanuks surema lauldes. Sellest jäi vähe puudu. Järgmine kontsert oli planeeritud tuleva aasta 20. jaanuariks, päevaks, mil pühitsetakse ametisse uus Ameerika president Barack Obama, kelle nime asemel võiks kirjutada Lootus. Ilma milleta Odetta oma elu ette ei kujutanud. Mida uskus tema, peame ka meie uskuma.
Toomas Raudam
„Kaunid kontserdid Käsmus” programm sai paika
Juunis toimuva kontsertsarja „Kaunid kontserdid Käsmus” programm sai paika: viimasena lisandus Kihnu memme Järsumäe Virve kontsert. Virve esineb koos pereansambliga 16. juuni õhtul. Järsumäe Virve kontserdi soodushinnaga piletid müügil alates laupäevast, 13. detsembrist Piletilevi müügipunktides üle Eesti.
Täpsem info: http://www.virufolk.ee/Est/KKK.html
Villu Veedla
Järsumäe Virve Viru Folgil 2008. Foto: Viru Folk
Svjata Vatra
Svjata Vatra esineb Viru Folgi Metsalaval pühapäeval, 9.08 2009 kell 19.
Svjata Vatra on eesti-ukraina folkansambel, oma stiili nimetavad muusikud ise tulefolgiks.
Kolm aastat tegutsenud ansambli koosseis on unikaalne – temperamentne tromboon ja eesti torupill tekitavad koos kordumatu helipildi. Duduk toob oma lõunamaiste sügavate toonidega kaugemaid meloodiaid, dialoog karge põhjamaise sarvega aga pühib kultuuribarjääride mälestusegi minema. Melanhoolne akordion tasakaalustab ning seob puhkpillid ja löökpillid – djembe, tarbuka ja buhalo – üheks tervikuks. Tulemus on ebapõhjamaiselt tuline meesenergia, mis ei jäta kedagi ükskõikseks.
Eesti ja ukraina rahvalaulud ning -viisid on saanud nüüdisaegsed seaded, autorilood aga on võrsunud muusikute isiklikest elukogemustest.
2006. aastal anti välja esimene CD – Svjata Vatra. Nüüdseks on mängitud festivalil Lõikuspidu 2005 ja 2006 Viljandis, Viljandi pärimusmuusika festivalil 2006 ja 2007, Viljandi ja Tartu Hansapäevadel 2006 ja 2007, Eesti ooperifestivali Kuressaare ooperipäevadel 2006, festivalil MAAjaILM 2007 Tartus, esindatud TÜ VKA-d Helsingis toimunud Mardilaadal 2006, Lätis kahel festivalil 2006, Ukrainas festivalil 2007, antud üle 100 kontserdi Eesti eri paigus. Kevadsuvel 2008 oodatakse ansamblit esinema mitmetele festivalidele Eestis ja välismaal: Prantsusmaal, Ukrainas, Rootsis, Poolas ja Ungaris.
Svjata Vatra on väga hea näide tõeliselt õnnestunud integratsioonist. Ukrainast pärit muusik Ruslan Trochynskyi asus Eestisse elama kolm aastat tagasi. Tänaseks on ta loonud koos meie pärimusmuusikutega folkansambli ja ühiselt arranžeeritakse nii eesti kui ukraina rahvamuusikat. Ruslan on selle aja jooksul loonud siin pere ja ära õppinud eesti keele. Oma tulevikku näeb ta Eestis ansamblit edasi arendades ja soovib Svjata Vatra tegevusega laiendada kultuuridevahelist positiivset suhtlemist. Ansambli muusikast sündinud uus kvaliteet on omamoodi pioneeriks kaasaegses rahvamuusikas, kus säilitades vana ja ühendades erinevaid kultuure luuakse muusikaline sild kaasaega ja tänaste inimesteni.
Ruslan Trochynskyi – tromboon, vikat, duduk, laul
Kulno Malva – akordion, torupill, laul
Juhan Suits – torupill, vile, sarv, parmupill, laul
Kalle Kindel – djembe, perkussioon, tarbuka
Ruslan Trochynskyi on lõpetanud Ukraina Rahvusliku Konservatooriumi trombooni erialal. Tegutsenud viis aastat Ukraina folk-rock bändis Haydamaky. Svjata Vatra looja ja liider. Oma väga erilist karismaatilist tromboonimängu stiili täiendab intensiivse vokaali ning gruusia dudukiga ja kasutab rütmipillina vikatit.
Kulno Malva õpib Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika õppetoolis akordioni. Mängib ka eesti torupilli ja karmoškat. Annab bändile harmoonia!
Juhan Suits on lõpetanud TÜ VKA pärimusmuusika õppetooli rahvapäraste puhkpillide erialal ning omandanud Norras pärimuskunsti alal magistrikraadi. Mängib ja meisterdab ise rahvapäraseid puhkpille (eesti torupilli, puust sarvesid, vilesid, parmupille), tegutseb õppejõuna TÜ VKA-s.
Kalle Kindel õpib löökpille TÜ VKA džässmuusika õppetoolis ning tegeleb peale tänapäevase džäss-, pop- ja rockmuusika ka muude kultuuride muusikaga ning mitmete muusikavooludega. Svjata Vatras mängib ta Lääne-Aafrika djembet, mis on koos Silveri darbukaga bändi muusika rütmipõhi ja mootor.
Ansambel Svjata Vatra nimel
Terje Trochynskyi
Kulno Malva Viru Folgil 2008. Foto: Viru Folk.
Viru Folgi nädalakirja küsimused on adresseeritud seekord Svjata Vatra virumaalasest pillimehele Kulno Malvale:
Kulno, tänavusel Viru Folgi festivalil astusid üles Nikns Suns’i koosseisus, tuleval aastal Svjata Vatraga. Mitmes muusikakollektiivis Sa tegev oled ja kui palju on instrumente, millele hääle sisse saad?
Hetkel on nii kujunenud, et Svjata Vatra on ikka see kõige tähtsam ja prioriteetsem. Nikns Suns’is mängin ka, tõsi.
Lisaks osalen kergemat tantsumuusikat mängivas kollektiivis Folksell. Pool aastat tagasi hakkasin koos mängima DJ Harletiga, tema miksib/keerutab plaate, mina mängin akordionit peale, selline eksperimenteeriv maailmamuusika peaks sealt kostma. Rohkem kindlaid ansambleid mul pole, küll aeg-ajalt erinevaid projekte koos näitlejate, tantsijate ja teiste muusikutega.
Kas Viru Folgil musitseerimisega seoses sattusid Käsmusse esmakordselt või on Sul selle paigaga rohkem kokkupuuteid olnud?
Käsmuga on kokkupuuteid varemgi olnud, olen seal mitu korda puhkamas käinud. Olen pärit Kiviõlist, nii et Käsmust üldse mitte väga kaugelt.
Millise mulje Käsmu Sulle jättis, kui palju annaksid Käsmule kümne palli süsteemis punkte festivalipaigana?
Metsalava eest ja pealava eest kindlasti 10, teisi esinemispaiku kahjuks ei näinud, aga see tuntavalt omaette olevate lavade olemasolu (eriti Metsalava) annab erilise fiilingu. Ja kordan ilmselt enamiku külastajate arvamust, et mere lähedus annab festivalile tohutult juurde. Seetõttu peaks säilima mereteemaliste laulude-muusika lava ka tulevikus, igal festivalil.
Kuidas Sulle tundub, kas Eestis on folgipidusid ja –festivale parasjagu või liiga palju või võiks rohkem olla?
Palju oleks siis, kui Viljandis oleks suvel seitse folki või Käsmus viis. Minu arust on folgifestivalid geograafiliselt nii hästi ja hajusalt mööda Eestimaad laiali, et üksteist nad usutavasti ei sega. Mulle Kiviõli inimesena küll meeldiks, et Viljandi poleks ainuke koht folkimiseks.
Mida tahaksid veel lisada Viru Folgi nädalakirja lugejatele?
Pigem korraldajatele, et nii-öelda öötelgimuusika vähemalt sellel õhtul, kui meie sinna sattusime, polnud küll eriti folgiteemaline, vaid pesueht sült. Kui minu teha oleks, siis ma tean mitut suurepärast maailmamuusika DJ-d. Ma kutsuksin nemad. Muidu super!
Aga kuulajatele-külastajatele avatud meelt ja kõrva uute kuulamiskogemiste tajumisel ning festivalile kivi kõlarisse (või kuidas seda nüüd öeldaksegi:)
Küsis Peep Veedla, vastas Kulno Malva
Arvamus
Aarne Vaik: Viru Folgist
Küla ootused olid algul skeptilised. Suurürituste kogemus külas Viikingipäevadega, teatrietendustega jne oli näidanud, et Käsmu suurim probleem selliste ürituste puhul on parkimine ja müra. Minule tundus alguses Viru Folk üleorganiseeritud, aga tulemus näitas, et kõik oli hästi ette planeeritud. Külale mõjusid väga sümpaatselt pensionäride tasuta piletid. Ettevõtlikud inimesed said näidata oma algatusvõimet puhvetite pidamisega ja suveniiride müügiga. Kuna esimene kogemus oli positiivne, siis kõik on valmis jätkama ja ka teistel aladel kaasa lööma. Selline suurüritus mobiliseeris külainimesed tegutsema. Asi võeti nii omaks, et tekkis küsimus, miks Viru Folk, aga mitte Käsmu Folk. Järgmisel aastal loodetavasti käsmukad löövad kaasa juba ürituse korraldusmeeskonnas.
Käsmu külavanem Aarne Vaik Viru Folki avamas. Foto: Viru Folk
Internetist
Tom Waits sai 59-aastaseks
Hiljuti oli 59. sünnipäev ühel mu lemmikmuusikul Tom Waitsil. Ei ole just ümmargune tähtpäev, aga ikka oleks põhjus talt üks laul kuulata:
http://www.youtube.com/watch?v=XrkThaBWa5c
Pikemat lugemist:
http://en.wikipedia.org/wiki/Tom_Waits
Tiit Lepik
Lasering soovitab
Väikeste Lõõtspillide Ühing, Hei, sa lisa hoogu, masinist! – 45 parimat lugu
http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=24242
Tom Waits, Foreign Affairs
http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=3689
Kalender
Akustiline Oort hoiab meeli erksana
Regirokigrupp Oort annab alanud nädalal Eestimaa eri paigus kolm akustilist kontserti.
Esmakordselt astus Oort akustilise kavaga üles tänavu sügisel Viljandis peetud Pärimusmuusika Lõikuspeol. Lisaks väga positiivsele tagasisidele kuulajate poolt oli see väga innustav kogemus ka muusikutele endile. Kuna paljud huvilised sellest osa ei saanud, siis otsustati teha veel mõned eraldi kontserdid.
«Akustilisus annab lugudele juurde peenema tunnetuse», rääkis Oorti ninamees Aleksander Sünter. «Jõulisuseks tuleb ansamblil ka oma aeg. Kevadel valmiv kolmas helikandja on müütiliste regilaulude käsitluse kaudu jõulisem kui varasemad. Nendesamade müütiliste regilaulude sügavama tunnetuse saavutamiseks on aga praegune akustiline käsitlus arenguliselt väga oluline».
Kontserdil esitatakse lugusid, mis on saanud uue seadega täiesti uutmoodi väe ja kulgemise. Selleks, et kõik olulised muusikalised taotlused sõltumata esinemispaigast kuulajateni jõuaksid, on Oort naturaalpillidele lisaks ka mõningaid tänapäevaseid helitehnilisi võimalusi kaasanud.
«Akustiline muusika eeldab seda, et kui muusiku hing on astunud sammu publiku poole, peab ka publik oma hingega sammu vastu tegema ja siis sünnib kuulamises läbi ühise hingamise ime», rääkis Sünter. «Me võime oma elus kihutada läbi imekaunite maastike, imeliste inimeste keskel, ja olla siiski õnnetud. Kõige väärtusliku märkamine siin elus on meie endi kätes. Nii on ka muusikaga. Selleks, et meie hing kosutust saaks, peab ta astuma omalt poolt sammu selle suunas. Akustiline muusika hoiab meie meeled erksad. Siis ei lase me kõigel kaunil ennast puutumata mööda libiseda.»
Kontserdil on kindlasti kavas ka üks spetsiaalselt advendiajale mõeldes valminud imekaunis uus lugu. Oorti liikmete hinnangul kõlavad eriti hästi akustilises kavas nende veel valmimata kolmanda albumi lood. Küll on aga ka kõik tuttavad lood akustilisena täiesti uues valguses.
Oorti uus plaat on praeguste plaanidega kavas üllitada märtsis. Seal keskendutakse müütilistele regilauludele. Praegune akustiliste kontsertide kava ongi omamoodi loogiline etapp nende laulude sügavama tunnetuse saavutamiseks, et siis kevadel inimesed taas jõulise muusikaga rännule viia.
Kindlasti on Oortil aga plaan akustilise muusika juurde veel tagasi pöörduda ja vastavasisuline helikandja ka välja anda.
KONTSERDID:
14. detsember kell 19.00 Orissaare kultuurimaja
17. detsember kell 19.00 Tartu Jaani kirik Lähem info:
Aleksander Sünter, 56912291
sass@folk.ee
www.oort.ee
Indigolapsed lubavad enne jõule nii tartlaste kui tallinlaste südamed soojaks laulda
Kuulmishimulisi kõrvu ootavad nii uued kui juba tuttavad etnojazz laulud ja Indigolaste imeilusad CD-d (neid olevat poodidest raske leida). Alla 10-aastased lapsed saavad sisse tasuta. Tallinna kontserdil pakutakse vaheajal piparkooke ja teed, luuletab Mihkel Kaevats ning kõik Toomased saavad poole hinnaga sisse.
Tartus, Genialistide klubis (Magasini 5), 14. dets kell 19.00
Piletid 8. dets 80.-, enne 14. dets 100.- ja kohapeal 125.-
Tallinnas, Okupatsioonide muuseumis (Toompea 8) 21. dets kell 20.00
Piletid enne 15. dets 100.-, enne 21. dets 125.- ja kohapeal 150.-
Piletid Piletilevi müügipunktidest ja otse internetist
www.hot.ee/indigolapsed
tom@traveller.ee
58146222
Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd
Unplugged jõulukontsert
Reedel, 12. detsembril kell 19.00
Tartu Kultuuritehases (vanas Pärmivabrikus)
Kevadbänd annab sooja ja intiimse jõulukontserdi koos maha rahunenud Sandra Jõgevaga.
Firmad võivad pankrotistuda ja valitsused kukkuda, kuid Sensatsiooniline Tartu
Kevadbänd on alati teie hinge paitamas.
Kohapeal valmistatakse piparkooke ja hõõgveini.
Võimalik osta uut Kevadbändi muuviplaati.
kevadband@hot.ee
www.myspace.com/kevadband
Eelteade
Jõuluküla Eesti Vabaõhumuuseumis
20.–21. detsembril süttivad tuled paljudes Eesti Vabaõhumuuseumi taludes, päevad on täis jõulueelset sagimist ning ellu ärkab igatalvine Jõuluküla. Tule ja osale elaval ajarännakul läbi paari eelneva sajandi ning tutvu eesti jõulukommete ja tähistamistraditsioonidega. Saa teada, kuidas peeti jõule 19. ja 20. sajandil, kuidas rehetares, külakoolimajas või ehedalt eestiaegses 1930-ndate talumajapidamises.
Meisterdamislusti igale vanusele – jõuluehted, puidust mänguasjad, käsitöö, piparkoogid, jõulusokk, söögimajad lindudele. Maitsmisrõõmu kogu perele pakuvad hõrgutised Rannarootsi tootevalikust ja kodumaised Kalli-kalli iirised.
Sutlepa kabelis toimuvad kontserdid ja pühapäeval toomapäeva jumalateenistus.
Avatud postkontor. Kohal päevapiltnik.
Ringi tatsab üks õige eestimaine jõuluvana – lambanahkses kasukas kirjude kinnaste ja takuse habemega sõbralik taat – kellele saab salmi lugeda ja soove sosistada. Avatud ka väike käsitöölaat.
Rõõmsa kohtumiseni Eesti Vabaõhumuuseumis!
Lisainfo:
Maarja Kõuts, tel 654 91 13, 533 27 332, maarja@evm.ee
www.evm.ee
„Jõulukesed, jõudke jälle...!”
Maret Tamjärv, EVM-i teadussekretär
Jõulud on aastaringi pikimad ja armastatuimad pühad – „pühade pühad”, „pühade peremees”. Pole vist ühtki teist tähtpäeva, mida ootaksid üksmeelselt nii vanad kui noored, lastest rääkimata.
Pika ja pimeda talvega Põhjamaal on paremini säilinud jõulude ürgvana tähendus talvise pööripäevapühana. Mitmed vanad kombed olid algselt mõeldud lepitusena pöördelisel ajahetkel liikvel olevatele vaimudele ja hingedele, parema tuleviku ja leivajätku kindlustamiseks. Olgugi et juba sajandeid tähistatakse jõule kui Jeesus Kristuse sünnipäeva, jääb ristiusuline kihistus vanade tavade kohal suhteliselt pinnapealseks.
Eesti rahvakalendris kestsid jõulud toomapäevast (21. detsember) kolmekuningapäevani (6. jaanuar). Ka kiriklikud jõulud kestavad pikalt, kui advendiaeg juurde arvata.
Kindlasti ahvatles omal ajal pühi ootama rikkalikum söögilaud. Jõulud olid ja on siiani suur söömapüha, mil lauale rändab parim, mis perel pakkuda. Olgugi, et enam ei mõtle me jõuluöistele rituaalsetele söögikordadele, on tangu- ja verivorstid, sealiha ja hapukapsad me jõululaual siiani aukohal. Jõulumärg ehk jõuluõlu, kunagine rituaalne jook, annab rõõmsat meelt, tuge ja tervist tänagi.
Paljude inimpõlvede vältel on jõululaupäev ja esimene jõulupüha püsinud väga perekesksed. Kunagisest rangest vaikusenõudest ja tõrjemaagilisest hoiakust on praeguseks sõelale jäänud lihtne perega koosolemise rõõm. „Jõuluks koju!”-magnet toimib vääramatu jõuga siiani ning pere keskel veedetud talvistest pühadest on saanud üks kodu sümboleid.
Jõule on alati oodatud ka ühiste mängude ja meelelahutuse pärast. Eriti tore oli mängida õlgedel või heintel, mis Põhjamaade kombe kohaselt jõuluõhtul tuppa toodi. Ajapikku ilmusid linnade ja mõisate vahendusel vanade kommete kõrvale uuemad jõulusümbolid, mis kiiresti omaks võeti. Nii seostuvad meie jõuludega haljas pühadekuusk, kingitusi jagav jõulumees, pühadekaardid, jõulupeod, salmid ja piparkoogid.
Kristlike jõulude keskseks sündmuseks on jõulujumalateenistus, kuhu leiavad pühade ajal tee needki, kes muul ajal aastas hoopis usukaugeiks jäävad. Jõuluaeg annab kõigile põhjust endasse vaatamiseks ja sooviks puhtamaks saada.
Taas jälle ootame meiegi neid imelisi pühi, mil aastast aastasse kordub ikka üks ja seesama. Nagu vana hea muinasjutt, mis on ammu pähe kulunud, kuid ikka armas…
Impressum
Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/2009/Kontakt.html
Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson jt
Toimetaja: Tiit Lepik tiit@virufolk.ee 51992928
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk
