Piletiinfo
.jpg){kind=logo}
[1].jpg){kind=small}
.jpg)
Viru Folgi nädalakiri
19. detsember 2008 nr 12
Viru Folgini on jäänud 231 päeva
http://www.virufolk.ee
Juhtkiri
Jõulud koputavad uksele ja ega aastavahetuski kaugel ole. Ka Viru Folgi nädalakiri läheb puhkama. Järgmist numbrit on oodata juba uuel aastal, 9. jaanuaril 2009.
Konkursi Lääne-Virumaa Aasta Tegu 2008 isikuteo kandidaatide hulgas on ka Viru Folk koos teiste Lääne-Viru põnevate ettevõtmistega. Kandidaadid leiad:
http://www.virumaateataja.ee/?id=59788
Nädalakirja toimetus ootab väljaande kohta ideid, ettepanekuid ja ka nurinaid kas minu meiliaadressil tiit@virufolk.ee või telefonil 51992928.
Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee
Pilt
Põlev meri Käsmus. Foto: Aarne Vaik
Jõulu- ja uusaastatervitus Aarne Vaigult ja Peep Veedlalt
Augustis sai kamba peale titt ilmale aidatud. Tuli kena lapsuke ja ilus nimi ka olemas – Viru Folk. Nüüd on muret palju – kas ikka ilusti käima õpib ja jalad alla saab. Kutsume teid kõiki vaderiteks või ristjatseile niisama. Aga ega temast muidu asja saagi, kui kõik punti võtame ja mured jagada aitame. Elulookirjeldaja Tiit paneb siis ilusti igal nädalal kirja, kuidas laps kasvab ja mida õppinud on.
Kaunist jõuluaega ja meeleolukat aastavahetust!
Viru Folgi tiimi nimel
Aarne Vaik ja Peep Veedla
Artiklid
Paabel esineb Metsalaval laupäeval, 8.08.2009 kell 15
http://www.myspace.com/paabel
Paabel on mõttesähvatus, katsetus läheneda pärimusmuusikale vabameelselt, saades inspiratsiooni bändisisesest sünergiast. Ansambel koosneb viiest liikmest, kellest neli õpivad jazzmuusikat ja üks pärimusmuusikat. Antud koosseis sündis 2007. aasta kevadel, kui meie pärimusmuusikul - Sandral - tekkis idee osaleda Põlva rahvamuusikatöötluste festivalil. Projekt nelja jazzmuusikuga sai hoogsa alguse, naastes Põlvast peapreemiaga. Meie muusika on tugev pärimuslik sümbioos, mida on mõjutatud põhiliselt jazz-, pärimus- ning rockmuusika poolt. Meie muusika sünnib ühisloominguna. Meie lood koosnevad mitmetest vanadest pillilugudest, regilauludest ning omaloomingust, mis kõik on omavahel põimitud. Meie eesmärk on teha muusikat, mida me ise kuulaksime ja naudiksime – koos musitseerimise rõõm ning rahulolu on primaarne.
Sandra Sillamaa on Eesti torupillitraditsiooni põhjalikult tundev tegus torupilli ning teiste rahvapäraste puhkpillide mängija, kes rikastab bändi pärimusmuusikaga ning -traditsioonidega. Sandra on mänginud torupilli alates 13. eluaastast ning hiljem hakkas ta õppima juurde erinevaid vilesid, parmupille ning sopran saksofoni. Praeguseks on temast kujunenud mängija, kellele on raske oma põlvkonnas võrdset leida. 2005. aastal ilmus tal debüütalbum koos soome kitarristi J.P. Kallioga ning samal aastal pälvis ta ka Muusikatriaadil peapreemia. Hetkel õpib Sandra Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias vahetusõpilasena pärimusmuusikat ning lisaks Paabelile mängib torupilli ansamblis Ro:toro. Ta on täiendanud ennast Belgias ja Elevandiluurannikul ning musitseerinud palju koos teistest kultuuridest pärit rahvamuusikutega.
Arno Tamm on multiinstrumentalistist intelligentne laulja, kelle muusikaline uudishimu ulatub eesti traditsioonilisest regilaulust vabaimprovisatsioonini. Arno on ülimusikaalne ning kiiresti uut materjali hoomav inimene, kes ei väsi üllatamast, mängides nii kitarri, basskitarri, trumme, klaverit või mõnda muud instrumenti, mida me veel ei tea, et ta oskab. Ta on osalenud erinevates projektides, tuntuim neist on Tõnu Kaljuste "Eesti naiste laulud" . Suvel 2008 on ta olnud kaastegev kahes suurprojektis: „Eesti meeste laulud“ ja rockooper „Ruja“.
Arno õpib TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias jazzmuusika III kursusel laulmist. Teda on tunnustatud Rainbow jazzil 2005 kui parimat vokaalsolisti.
Tõnu Tubli on noor andekas muusik, kes on lõpetanud Viljandi muusikakooli nii trombooni, kui ka hiljem Eestis esimese pop/jazz õppekava läbinud lennu hulgas trummide erialal. Tõnu huvitub improvisatsiooniliselt muusikast nii vabas kui ka stiililises vormis. Alati avatud uutele ideedele ning lähenemistele. Tõnu on koos musitseerinud paljude Eesti jazzmuusikutega nagu Andre Maaker, Villu Veski, Jaak Sooäär, Ain Agan, Hedvig Hanson, Helin-Mari Arder jne. Tõnu õpib TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias trumme.
Erko Niit on Kuressaarest pärit noor solist, kitarrist ja helilooja. Kitarri õppis Erko Niit Saaremaal Tiit Pauluse käe all, kus osales ka menukas jazzansamblis 2+2=5, millega esineti mitmetel festivalidel-kontsertidel Tallinnas ja mujal Eestis. Erko on saavutanud mitmetel erinevatel konkurssidel märkimisväärseid tulemusi: 2003.a. Raimond Valgre festivali parim meessolist, 2006.a. solistide konkursi Grand Prix, Rainbow Jazz 2007 parim vokaalsolist, 2007.a. Muusikatriaadi esikoht koos Tanel Kadalipuga, 2008.a. Muusikatriaadi parim omalooming. Erko õpib TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias Jazzmuusika II kursusel kitarri.
Tanel Kadalipp on Viljandist pärit noor kontrabassist, kelle muusikaline teekond algas pungist ning on tänaseks läbinud mitmeid etappe, olles välja jõudnud sümfooniaorkestratsioonideni. Teda võluvad suurematele koosseisudele kirjutatud seaded, mida ta ka ise mitmeid kordi on teinud. "Pärimusmuusika juures meeldib mulle tohutu energia, mida õige nurga alt lähenedes on võimalik esile kutsuda", on Tanel ise öelnud. 2005. aasta Muusikatriaadil omistati Tanelile Viljandi Pärimusmuusikakeskuse poolt eripreemia parima rahvamuusika seade eest, 2007. aasta Muusikatriaadil jäi ta Erko Niiduga peapreemiat jagama ning 2008. aastal sai parima instrumentalisti preemia. Tanel õpib hetkel TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias jazzmuusika IV kursusel kontrabassi.
.jpg)
.jpg)
Sandra Sillamaa Viru Folgil. Foto: Viru Folk
Sandra, esimesel Viru Folgil puhusid Sa torupilli Ro:toro koosseisus juba festivali avamisel. Enne seda oli tuul jõudnud pealava korralikult räsida ja rahvast polnud lava ette kogunenud kuigivõrd. Kas sellises olukorras tundsid end lavale astudes ebakindlalt või oled juba „nii vana kala”, et tunned end igas olukorras hästi?
Avamisel ei olnud väga mugav, sest rahvas oli päris kaugel, kuid Ro:toro kontserdi ajal tulid inimesed juba lähemale ning meil endal oli laval lõbus. Selliseid olukordi tuleb ikka ette ja siis peab lihtsalt kohanema. Halvasti ma küll ennast ei tundnud.
Kui kõik ausalt ära rääkida, kohtusime Sinuga Käsmus juba mullu detsembris, mil kutsusime sind Ando soovitusel festivali meeskonda programmijuhiks.
Toona Sul polnud Viru Folgi õnnestumisse piisavalt usku. Kas täna oled oma tollase otsusega rahul või jäi ka midagi kripeldama? Kas praegu usud Viru Folgi helgesse tulevikku?
Olen oma otsusega rahul, sest tegelikult oli palju erinevaid aspekte, miks ma ei võtnud seda vastutust. Kevadel oli ülikiire aeg, lisaks saime Paabeliga ootamatult kutse USA-sse. Veel sain muusikale ja pillimängimisele rohkem aega pühendada, mis minu jaoks on hetkel esmatähtis.
Ma ei võtnud vastu seda tööd, sest minu jaoks assotsieerus(b) sõna FOLK natuke teistsuguse muusikaga/programmiga, kui see, mida Viru Folk pakkus. Muidugi oli seal palju pärimusmuusikat, aga ka muud muusikat, mis minu maitsega kokku ei lähe. Ja kuna korraldajatel oli juba nii kindel visioon esinejatest, siis ma ei saanud ka võtta programmijuhi vastutust.
Minu arust on Viru Folgil mitmeid positiivseid külgi – toimumispaik, Merelava (super!).
Soovin jõudu korraldajatele!
Sain Paabeli musitseerimist nautida tänavusel Lõikuspeol Viljandis ning olen teie muusikast täiesti lummatud! Kas olete jõudnud ka midagi salvestada, on ehk isegi plaati oodata?
Oleme salvestanud demo-plaadi, kuid juba mõne nädala pärast toimub kaks kontserti, kus on plaan täispikk plaat salvestada. Tahame anda välja live-plaadi, et jäädvustada just see energia ja ehedus, mis kontsertidel tekib.
Kas ja kuivõrd loed meie nädalakirja? Milline oleks Sinu sõnum Viru Folgi nädalakirja lugejatele?
Olen ikka iga nädalakirja vähemalt kiirelt üle vaadanud. Lugejatele soovitan kuulata head muusikat, sest seda on nii palju!
Küsis Peep Veedla, vastas Sandra Sillamaa
Bullfrog Brown esineb Viru Folgil laupäeval, 8.08.2009 kell 18
www.bullfrogbrown.com
www.myspace.com/bullfrogbrown
Tartu bluusiduo Bullfrog Brown laulja Alar Kriisa ning kitarrist Andres Roots alustasid koostööd 2000. aastal parimaks tudengibändiks kroonitud ansamblis Green Bullfrog, millest 2003. aastal sai Bullfrog Brown. Tänaseks on nad lisaks Eestile esinenud ka Lätis, Leedus, Soomes, Slovakkias, Tšehhis, Inglismaal ja Šotimaal. 2009. aastal ootavad järge ülesastumised Prantsusmaa ja Poola festivalidel.
Bändi helilooming kõlab juba 2005. aastast nelja mandri bluusisaadete eetris; lugu „I’ll See You, Mr. Blues” ilmus toona ka Rahvusvahelise Resonaatorkitarri Ühingu kogumikul „Resophonic Players of Europe 20052”. 2006. aastal kandideeris bändi EP „Uncooked” Tartu Aasta Tegu aunimele ning sealt pärit laul „Meansalot” oli ainus pärast 1971. aastat ning väljaspool USA-d salvestatud lugu, mille Saksa Radio Melibokus kaasas saatesse „Slaidkitarri ajalugu”.
Võisteldes kahe aasta jooksul tuhandete rahvusvaheliste pop-, rock- ja hip-hop-esinejatega ning edestades kõiki osalenud bluusiartiste, tuli Bullfrog Brown 2007. aastal ubl.com-i Ultimate Band konkursil kuuendaks. Samal aastal võideti ka suurima rahvusvahelise bluusifoorumi Blindman’s Blues Forum laulukonkurss.
Ansambli repertuaar koosneb peaasjalikult sõjaeelsel Mississippi deltabluusil põhinevast omaloomingust, millel on ometi leitud sarnasusi ka nii Bob Dylani kui Jim Morrisoni, Lännen-Jukka kui Tuomari Nurmioga.
„Vana bluusi uus hääl ja kõla” – John Vermilyea, Blues Underground Network, Kanada
„Võimas lavaline karisma ja suurepärane bänd” – Dave Raven, BFBS Radio 2, Inglismaa
„Meenutab Jim Jarmuschi filme” –Ted Coe, KCSB FM, USA
„Rohkem päris kui päris asjad ise” – René Malines, Virus de Blues, Prantsusmaa
Festivals played include:
Puistoblues, Finland (2006)
Augustibluus, Estonia (2003-2008)
Bliuzo Naktys, Lithuania (2005, 2008)
Floating Cockroach Festival, Finland (2007, 2008)
Fontaine Festival, Latvia (2008)
Savonsolmu Beach & Blues Party, Finland (2007)
WRA InterContinental Resophonic Guitar Festival, Czech Republic (2005)
Kaavi Blues, Finland (2007)
Nordic-Baltic Harmonica Festival, Estonia (2008)
Bluza Krustceles, Latvia (2004)
Fiesta de la Guitarra, Estonia (2006)
Soodoma Rock, Estonia (2004)
RockTrip, Estonia (2004)
Lindalevi, Estonia (2003, 2004, 2006, 2007)
Jannen Jamit, Finland (2006)
WintFest, Estonia (2003)
Supilinna Päevad, Estonia (2004, 2006)
Bullfrog 2008. Foto: Siret Roots.
Bullfrog Brown. Foto: Siret Roots.
Andres, Bullfrog Brown oli meil tegelikult planeeritud juba esimesele Viru Folgile Bob Dylani õhtule esinema, mida ei õnnestunud teostada. Kas Bob Dylan on sulle suur eeskuju?
Jah. Dylani 1994. aasta Woodstocki-esinemise ülekanne Soome TV-s muutis minu arusaamist muusikast, selle kirjutamisest ja esitamisest kardinaalselt. Ja mis nüüd mina - pärast Dylani Tallinna-kontserti teatas Alar, et see oli parim kontsert, kus ta elus käinud on. Enne oli selle koha peal vist The White Stripes...
Teie esinemisgeograafia on uskumatult laiahaardeline, aga Käsmu vististi nende kohtade nimekirja seni ei kuulu. Milline on lähim koht Käsmule, kus Bullfrog Brown on musitseerinud?
Niipalju, kui mina geograafiast jagan, siis Pillapalu ja Rakvere jäävad laias laastus sinnakanti...?
Kas Käsmuga on muid kokkupuuteid olnud?
Ainult kuulujutu tasemel.
Milline oleks sinu sõnum Viru Folgi nädalakirja lugejatele?
Eks ikka see üks ja peamine püha sõnum, mis Viru Folgi nädalakirjal oma lugejatele edastada tuleb: tulge festivalile, ja võtke naabri-vanaema ka kaasa!
Küsis Peep Veedla, vastas Andres Roots.
Arvamus
Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm: Viru Folgist ja teistest kultuurisündmustest Lääne-Virumaal
Kes meist ei teaks Käsmut ja tema võrratut loodust! Käsmut, kus kohtuvad meri ja mets, kasvavad sihvakad iidsed mastimännid, mis ehiksid igat purjelaeva, kivid-kivid-kivid… Käsmut hoiavad eneses ja endaga hingega käsmulased, elagu nad siis alaliselt või ajutiselt Käsmus.
Pole raske soovida väärikale kaptenite külale Käsmule veel midagi või kedagi olemasolevale juurde. Ootasin juba ammugi, et tekiks see „miski”, mis ühendaks veelgi enam kaht vägevat: vaimu ja loodust.
Läinud suvel see siis sündis: toimus Viru Folk, kes tuli, nägi ja võitis! Võitis mitte ainult skeptiliste käsmulaste südamed, kui tsiteerida Aarne Vaiku, vaid ka kaugema kandi rahva omad. Ja nagu ikka, olid suurimad osasaajad need, kes ise kohal olid, samuti külarahvas. Osasaajaid oli palju! Õnnestumiseks loen ka seda, et korraldajad tõestasid – on võimalik ka õrna loodusega Lahemaal ning rahuarmastavas Käsmus üritusi korraldada. Te tegite ära!
Tahaksin mõne sõna öelda Viru Folgile taustaks Lääne-Virumaa sündmustest ja tegijaist. Meil on Rakvere teater, kelle üle oleme väga uhked, on Virumaa muuseumid koos Palmse mõisa ja kontsertide, Vallimäe ja kõige seal toimuvaga. On nn maakonna vapiüritused: üle aasta toimuv folkloorifestival Viru Säru ja Rakvere teatri eestvedamisel teatrisõpru koondav Baltoscandal. Meelelahutuslikuma poole pealt võetakse mõõtu Porkuni järvel tünnisõidus ja Väike-Maarjas naisekandmises. Veel nipet-näpet siin-seal ning esimese hooga suuremaid tegemisi väga ei meenugi.
Ometigi asub Lääne-Virumaa näiteks pealinlaste jaoks lausa käeulatuses: napp tund sõitu mööda head maanteed ja oledki kohal. Mida neile, kohalikest rääkimata, pakkuda vaimuergutuseks-meelelahutuseks läbi terve pika eestimaise suve ning sealt edasigi? Nii et ruumi uutele tegijatele, nagu näiteks Viru Folgile, Lääne-Virumaal jagub.
Adun Viru folgirahvas heas mõttes meie kauastele olijatele ka kuklasse hingamist: tunda uut ja jõulisemat lähenemist, reklaami, mastaapi… Väike ergutus kulub marjaks ära!
Korraldajais on minu kui maavanema jaoks meeldivalt kokku saanud loodushoidja ja kultuurielu korraldaja, kes mõistavad teineteise hingeelu. Käsmu kant suurt trampimist välja ei kannatakski ning seda sinnakanti ei ootakski. Olgu ja jäägu üks koht, kus ergas vaim teisigi elama, olema ning tundma virgutab. Muide, sõna „viru” ollagi algselt virka tähendanud.
Teisalt, peale puhkajate, kes samuti aeg-ajalt oma puhkusesse vaheldust soovivad, on rannaäär täis turismiettevõtteid, kelle juurde ainult magama ei tulda. Sestap peaks olema veel midagi, et oleks suurem põhjus tulla ja olla. Selleks kutseks külla ja peole võib väga edukalt olla Viru Folk.
Viru Folgi kavatsuste juures meeldib mulle eriti, et Viru Folk pole mitte üksik üritus keset aastat, vaid nähtus, liikumine, teekond koos huvitavate ja heade kaaslastega. Viru Folk on tulnud, et jääda: võtke või folgi e-nädalakiri, toimiv koduleht, kaunite kontsertide sari juunikuus ja folk ise.
Soovin südamest jaksu folgirahvale folgivankrit vedada ning palju toetajaid!
Urmas Tamm,
Lääne-Viru maavanem
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist
August Pulst 120
Vaata kavalehte suuremalt:
http://www.virufolk.ee/Pildid/Kiri/12/kes.jpg
http://www.virufolk.ee/Pildid/Kiri/12/kts.jpg
Muusikamuuseumi asutamise toetuseks korraldatud peo kava: Muuseumi pidu „Estonia” kontserdisaalis 8. ja 11.04.1922.
2009. aasta 14. jaanuaril täitub Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi asutajal August Pulstil 120. sünniaastapäev. August Pulstil (14.01.1889–22.11.1977) oli suur roll muuseumi tegevuse alustamiseks vajalike vahendite leidmisel. Rahalise toetuse saamiseks korraldas August Pulst aastatel 1922–1936 mitmeid rahvamuusikakontserte („muuseumi pidusid”) ja ka rahvamuusikute ringreise.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi arhiivis on hoiul rikkalik kogu August Pulsti tegevust kajastavaid materjale, sealhulgas ka „muuseumi pidude” kavad.
8. ja 11. aprillil 1922. a toimus muuseumi pidu „Estonia” kontserdisaalis ning selle kavalehelt võib lugeda:
„ESTOONIA” KONTSERTSAAL
LAUPÄEVAL 8. APRILLIL JA
TEISIPÄEVAL 11. APRILLIL 1922. A
MUUSEUMI PIDU
EESKAVA:
I Puhtkunstiline osa
II Rahvusline osa. Vanad mänguriistad
III Setu osa
IV Eesti rahvatantsud
Rahvuslises osas esinevad ülesastujad rahvariietes. Ilustatud eeskavad. Lilled. Pidumärk. Muuseumi postkaartid. Loterii-allegrii. Pidupiletite peale on võiduks 30 n. “Kave” šokolaadi, mis eeskava lõpul välja loositakse. Pidu algus kell 7.
Aastal 2009 tähistatakse August Pulsti 120. sünniaastapäeva üritustesarjaga mitmel pool üle Eesti. Kavas on kontserte, näitusi, ettekandeid, A. Pulsti enda kirjutatud näitemängude esitamisi ning ka tänapäeva rahvamuusikute ringreise Eestimaa väikestesse rahvamajadesse.
August Pulst 120 ürituste kava:
http://www.folk.ee/opistu/et/August-Pulst-120
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum korraldab ja kutsub:
14. jaanuaril 2009 kell 16 August Pulsti laulude ja pillilugudega näitemäng „Presidendi kojutulek”, esitab kandlesõprade ühendus „Kannelkond” (Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis)
16. jaanuaril 2009 kell 18 Pillimeistrite kontsert: esinevad muusikud ja tantsijad meistrite Roland Suitsu, Rait Pihlapi, Indrek Roosi jt pilli järgi. Kontserti juhib Tuule Kann (Kadrioru Kunstimuuseumis)
Lisainfo: http://www.tmm.ee/
Eelteade
Viljandi pärimusmuusika festival kuulutas välja teema
Viljandi pärimusmuusika festival võtab järgmisel aastal tähelepanu keskmesse muusikute ja pillimeeste individuaalse meisterlikkuse, festivali teemaks kuulutati „Soolo!”.
„Tahame juhtida tähelepanu pärimusmuusiku ühele tähtsamale oskusele – mängida üksi ja teha seda nii veenvalt, et kogu küla tantsib,” selgitas festivali pealik, Eesti Pärimusmuusika Keskuse juht Ando Kiviberg. „Veel saja aasta eest peeti tantsupidu maha enamasti ainult ühe pillimehe saatel. Selline pillimees pidi olema hea ja nakatava mängustiiliga värvikas isiksus. Oma festivali teemaga tahamegi au sisse tõsta üksikpillimehi ja nende isikupärast mängustiili.”
Samal ajal ei pea pärimusmuusikasõbrad korraldajate kinnitusel kartma, et festivalist kujuneks vaid sooloetteastete jada. „Tulevad ka suuremad kooslused, lihtsalt kõik peavad olema ka eraldi võetult meisterlikud pillimehed ja laulikud. Tahame kindlasti laiendada ka esinejate geograafiat. Usun, et see on festivalisõpradele meeldiv uudis,” sõnas Kiviberg.
XVII Viljandi pärimusmuusika festival toimub 23.–26. juulil. Täpsem programm ja piletiinfo kuulutatakse välja uuel aastal. Seni on kõik kunstimeelega pärimusmuusikasõbrad oodatud 30. jaanuarini osalema festivali visuaalse tunnuskujunduse konkursil, mille täpsemad tingimused leiab veebilehelt www.folk.ee/festival. Samuti saavad kõik pillimehed, laulikud ja muusikakooslused kuni 1. veebruarini saata festivali korraldajatele oma helinäiteid, kandideerimaks esinema suve oodatuimal muusikasündmusel.
Viljandi pärimusmuusika festivali korraldab MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus, kelle tegevuse eesmärgiks on Eestile omase muusikakultuuri arendamine ja tugevdamine. Festivali suurtoetaja on Saku.
Lisainfo:
Ando Kiviberg
Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja
434 2050, 524 0069
ando.kiviberg@folk.ee
www.folk.ee
Impressum
Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/2009/Kontakt.html
Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm jt
Toimetaja: Tiit Lepik tiit@virufolk.ee 51992928
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk
