Piletiinfo
.jpg){kind=logo}
[1].jpg){kind=small}
.jpg)
Viru Folgi nädalakiri
10. oktoober 2008 nr 2Viru Folgini on jäänud 301 päeva
Juhtkiri
Teisipäeval, 14. oktoobril 2008 saab aasta Viru Folgi idee sünnist. Selle nädalavahetuse suursündmus on Viljandis toimuv Pärimusmuusika Lõikuspidu, mis aasta tagasi aitas kaasa meie festivali idee tekkele. Loodetavasti ka sel aastal saab sealt mõni seltskond jõudu ise midagi folkmuusika vallas korraldada. Seda näitab aeg.Minu viimase aja suurim ettevõtmine oli läbi vaadata 15 tundi kestvat Kalev Lepiku ja Arvo Vilu poolt Viru Folgil üles võetud videomaterjali. Tegin algust meie videogaleriiga, mis tänaseks on juba oma näo saanud http://www.virufolk.ee/Galerii.
Nädalakirja toimetuse poolt ootame väljaande kohta ideid, ettepanekuid ja ka nurinaid, kas minu meiliaadressil tiit@virufolk.ee või telefonil 51992928.
Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee
Pilt
Kahvelkuunar Blue Sirius sõidab Viru Folgile. Foto Viru Folk. Palju on küsitud, mida tähendab “Foto Viru Folk”. Kes siis ikkagi need Viru Folgi kodulehel http://www.virufolk.ee olevad fotogaleriid pildistas? Sellel pildil on üks meie fotomeeskonna liige Kristjan Sulõnd. Fotomeeskond töötas Toomas Tuule juhtimisel ning sinna kuulusid veel Heiko Kruusi, Kristjan Sulõnd, Kaia Kaskla ja Kauri Lemberg.
Luuletusi Hannes Varblaselt
Kui
kui ma teaks
kuhu mul minna
ma läheksin
aga ma tean
pole veel rajatud linna
kuhu mul minna
Kaldal
kui ma vaatasin
merest mööda
ega merigi
vaadand mind
aeg oli
lihtsalt loogas
õigustamaks end
A. V-le
Käsmu kohal on taevas
Käsmu kalda all kruus
Aarne – elades vaevas
merre uputa ulg
nagu päikene taevas
inimelu on kulg
Taglastatus
pole sul Pootsman
piipugi pihus
purjed on rehvitud
lootusse lootsitud
uinunud usk
sest isegi ajas
milles purjesid pole
meri on olemas
Oleks
Oleks Jumalal usku
oleks ma elus
oleks tuulel põõsas
ma puhkaks ta vilus
oleks õiglusel algus
oleks valel lõpp
ma teele läheks
varavalges – veres võpp
Lend
lend on ainus
mis olemas
elust lend läheb läbi
lingukivina häbis ja usus
sõnade väsimises
Hannes Varblase Käsmus kirjutatud luuletused. Hannes esines Viru Folgil Bob Dylani õhtul.
Hannes Varblane
Artikkel
Viru Folgi sünnipäevLähipäevil saab aasta täis tollest hilisõhtust, kui naasin Viljandist, Pärimusmuusika Lõikuspeolt. Poeg Villu kuulas süvenenult minu muljeteavaldusi ning olles mõelnud öö ja pool pühapäeva lisaks, lausus otsustavalt saatuslikuks saanud sõnad: “Kui sulle see folk nii väga meeldib, hakkame siis Viru Folki tegema.” Juhtus nii, et mul polnud ainsatki vastuargumenti. Tavaliselt ei kipu sääraseid ootamatuid mõtteavaldusi kohe omaks võtma, aga see tundus just see õige! Oli ju Põhja-Eestis üks korralik folgifestival puudu. Kas ei võiks olla virulastel üks kargelt põhjamaise loomuga folgipidu? Kohe asusime mõtet edasi arendama, nii et Viru Folgi sünnipäevaks võibki pidada 14. oktoobrit 2007.
Viru Folk! Selle sõnapaari kõla tundus nii loomulik, nii ürgne. Justkui oleks see nimi juba ammu olemas ning kandunud edasi põlvest põlve. Lihtsalt meie juhtusime selle nüüd ja praegu üles noppima.
Järgmisel nädalal rääkisin Viru Folgi ideest Tiit Lepikule. Temale oli kohe selge, et seda tuleb Käsmus teha. Ise ma poleks selle peale iial tulnud! Kahtlesin kõvasti. Aga Tiit viis mu Aarne Vaiguga kokku ning pärast seda, kui Aarne oli mulle küla ette näidanud, hakkasin juba peaaegu uskuma.
Nüüd, tagantjärele mõeldes, ei näegi muud varianti. Käsmu ja folgifestival kuuluvad kokku. Oleks justkui alati kuulunud, me vaid ei teadnud seda. Kadunud Ülo Vinter vist aimas, aga temagi vaid aimas. Ja kahjuks ei jõudnud ära oodata. See-eest jättis ta endast maha üllatava hulga tänapäevaseks folgiks kujunenud loomingut, mida ikka jälle Käsmus Viru Folgil erinevate esitajate vahendusel nautida saame. Nii nagu kümnete teistegi loojate ning rahvaste loomingut.
Palju õnne sünnipäevaks, Viru Folk!
Peep Veedla
peep@virufolk.ee
Üleskutse
Kas looduskaitse on ainult looduskaitsjate asi?Eesti loodus on olnud meile ja meie rahvuskultuuri loojatele ammendamatuks rõõmu ja loovuse lätteks. Need maad ja metsad on meid toitnud, hoidnud ning rahvusena säilitanud – juured andnud. Aegade jooksul on Eesti looduse kaitse ja hoiu juures olnud ning on tuhandeid Inimesi, kelle väärt tegemisteta poleks säilinud sedavõrd meie rahvuslikust rikkusest.
Loodushoid on meie maa ja rahvuse püsimajäämise alustalasid, et oleks toitu, vaimutoitu, julgust olla.
Selle üleskutse saatis Looduskalendri (http://www.looduskalender.ee) eestvedaja Gennadi Skromnov. Üleskutse on ajendatud praegu käivast Keskkonnaministeeriumi haldusala reformidest. Eestimaa looduse ümber toimuv peaks korda minema kõigile eestimaalastele.
Siinkohal toon ära Loodusaja listis (http://loodusaeg.blogspot.com) ilmunud Seenevanaks kutsutud akadeemik Erast Parmasto kirja “Keskkonnaministeerium, Leoncavallo & Kuningas Lear”.
Head inimesed,
olete liiga tõsiselt võtnud seda Keskkonnaministeeriumi ülielavat looduskaitse-alast tegevust, mis jõudis mõnes osas haripunktile enne Euroopa Liitu vastu võtmist ja jätkus alanevas tempos pärast sedagi. Püüdluseks paistis olevat Euroopas esikohale saamine kaitstava maa protsendi osas. Üldsuse, eriti aga teadlaste hõlmamine arenduskavade koostamisesse oli üks ilusamaid demonstratsioone. Reorganiseerimised ja reformid seisid alles ees.
Olete peaaegu unustanud, et seesinane ministeerium pole loodud looduse kaitsmiseks, vaid loodusvarade ja maa-alade majanduslikuks kasutamiseks. Kelle poolt ja kes sellest suurimat kasumit saab, see on küll iseküsimus. Olete unustanud, et võim on ainult siis võim, kui seda kasutatakse. Ka vaimu üle, kui Vaim Võimu absoluutset ülimust häirima kipub. Nagu praegu paistab olema.
Muuseas, sellega seoses: on riskantne tänuga vastu võtta toetust nende parteide poolt, kes on opositsioonis. Kui vaidlused looduskaitse teostamise üle viiakse parteivõitluste osaks, oleme kaotajad igal juhul.
_La Commedia č finita_, nagu on ühe tuntud ooperi viimased sõnad. _Le Comédie est Finis_. Komöödia ots on käes. Oleme Euroopa Liidus sees ja looduskaitse korralduse mesinädalad on Eestis läbi. Kas püüdleme mis tahes hinna eest valitsejatega kompromissidele jõuda, et loodust võimalust mööda säästa ja selle uurimisega finantsiliselt hakkama saada, või läheme julgelt lahingusse seitsme peaga lohega – see on südametunnistuse, aga ka taktika asi.
Mulle endale meeldib mr. Shakespeare’i poolt Kuningas Leari loo lõpus öeldu (mis minu jaoks küll ehk hiljaks on jäänd):
The weight of this sad time we must obey,
Speak what we feel, not what we ought to say.
Erast Parmasto
Huvilised võiksid tutvuda nii Keskkonnaministeeriumi reforme tutvustava leheküljega http://www.envir.ee/1079671 kui ka Eestimaa Looduse Fondi kodulehega http://www.elfond.ee/uudised/article_id-748 .
Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee
Arvamus
Seekord uurisime, kuidas õnnestus öölaulupeol ehk kontserdil “Märkamisaeg” pärimusmuusika ja nn kaasaegse muusika integreerimine.Margus Kasterpalu: Märkamisajast
Üleskutse, mille “Märkamisaja” korraldajana sõnastasin, ütles, et selle sündmuse eesmärgiks on vääriliselt ja väärikalt tähistada nii Eesti Vabariigi 90. sünniaastat kui ka 20 aasta möödumist iseseisvuse taastamisele olulise tõuke andnud öölaulupidudest. Ja et sündmuse sisuks on meie rahvast läbi aegade toetanud, trööstinud ja innustanud muusika ning vormiks seda muusikat endas kandnud, loonud ja laulnud rahva lugu elavas muusikalises ettekandes.
Eks see siis tegelikkuses tähendaski, et tundus olevat mõistlik proovida “läbi laulda” kogu meie ajalugu – päris aegade algusest üle I ärkamisaja kuni uue ärkamisaja ehk laulva revolutsioonini ja sealt veel edasi nii kaugele tulevikku kui vähegi kannab. Seega alustasimegi seda kuuetunnist kontserti alul üsna vaikselt – n-ö maailma loomisest ja regilaulust. Olin teinud Lauri Õunapuule ja Meelika Hainsoole ettepaneku, et esimene laulja võiks olla üks väike laps “ema” käekõrval, kes siis tõesti laulaks sellest, kuidas maailm sündis. Ja siis tuleks “ema” laulukord, kes saadab ehk meest sõtta või ootab teda hoopis koju. Ja siis tuleks “isa” laulukord, kes igatseb oma kallite järele vms.
Minu meelest (ja mitte ainult minu) andis see, kuidas nad selle ettepaneku lahendasid, kontserdile tõeliselt suurepärase ja tähendusega alguspunkti, mille ülekasvamine “Metsatölli”, RAMi ja Tormise ühisväeliseks “Raua needmiseks” lubas realiseeruda ka selle lavastusliku idee, et järgmise bloki pisut ju saksik I üldlaulupidu mõjuks oma olulisest tähendusest hoolimata natuke nagu halekoomiliseltki, et sealt siis omakorda järgnev iseseisvuse sünd uuesti võimsamalt välja kasvada saaks.
Muidugi ei olnud see ainus koht öölaulupeol, kus pärimusmuusika tänapäevase muusika esitamisega põimus. Kas või vendade Johansonide “Lahtilükkamine”, kus laulu sisse pandi nii mõndagi, mida veel eile seal ei olnud ja olla ei saanudki; või ka ju täiesti värske, alles aasta tagasi laulupeo jaoks kirjutatud “Puu on puude kõrgune”, mis kõlas kontserdi viimase lauluna, aga mõjus vähemalt mulle nii, nagu oleksime me seda juba aastasadu koos laulnud.
Internetist
Jaapani flöötSajandi alguse etnomusikoloogid täheldasid, et jaapani flööt suudab võtta kõrgemaid ja suurema sagedusega toone igast Euroopa (paani)flöödist – see vilistab mõnikord nii, et treenimata kõrv seda ei kuulegi. Selle rahvapilli mõjust valitsejale on Akira Kurosawa isegi filmi vändanud, “Sõdalase vari” (Kagemusha, 1980) http://www.imdb.com/title/tt0080979 ; http://en.wikipedia.org/wiki/Kagemusha
Filmis sureb võimas sõjapealik Shingen Takeda. Surnud juhile luuakse teisik, Kagemusha. Võimsad suguvõsad Tokugawa ja Nobunaga jätkavad oma dispuute, pretendeerimaks Nipponi iidsele pealinnale Kyotole, kuid Kagemusha proovib juba vaimu ja tugevust uue sõjalise juhina. Ka filmi traileris http://www.youtube.com/watch?v=Nku-KqtJAcs&feature=related kõlab jaapani flööt shakuhachi mitu korda. Selle filmilõigu 32. sekundil ületab heli sagedus tuhandeid hertse – inimese kõrvale ei ole see veel midagi. 4200 Hz on samuti veel üpris tavaline heli, kuigi natuke ebamugav (tekitab kerge ebamugavuse vasakus kõrvas ja tunde, nagu töötleks aju mingit tundmatut informatsiooni). Flöödimängija peab jõudma oma rahvapilliga suuremasse sagedusse, et Kagemusha saaks öelda nagu ta filmis http://www.script-o-rama.com/movie_scripts/k/kagemusha-script-transcript-akira-kurosawa.html sõnab:
“Kindlus langeb varsti... Keegi mängib flööti terve öö. Ja mängib hästi. Meie mehed on võlutud... Kas linnus on varsti langemas? Jah, tuleb vihma ja tuleb lumi.” Shingen: “Valmistage ette mu troon.” Nool ja uus flöödiviis tabavad Shingenit, ta sureb. Kuid nagu jaapani kultuurile omane, ei surda isegi nii tõsisest tervisekahjustusest – ootamatu surma põhjuseks võiks olla hoopis karmavõlg. Vaimudki eksisteerivad sellepärast, et neil on halb karma.
Muidugi ei saa flöödiga iial kedagi tappa, sest flöödi sees on helilained tugevamad ja nii tabaks karm saatus kõigepealt pillipuhujat ennast. Jaapani flööt shakuhachi on aga jõudnud hoopis ootamatusse keskkonda. Jaapani flöödimängija esitatud viis “Kurepesa” (Tsuru no sugemori; http://www.youtube.com/watch?v=d6c2UR7H-cU) on salvestatud kuldplaadile teiste laulude hulka ning saadetud kosmoseaparaadi Voyager 1 pardal tundmatusse, seni kaugeimale avakosmosesse võõraste tsivilisatsioonide kuulata. Voyager 1 kiirus on 17 km/s ja ta on rihitud Vega poole, NASA saab temalt signaale järjest harvemini. Vega tähe piirkonda jõuab ta 40 000 aastaga. Miljardi aasta pärast aga ei kannata Voyager 1 “alumiiniumrind” talle vastu sööstvaid kosmilise gaasitolmu osakesi enam välja, need on ta puruks pommitanud ja meie kosmiline lendaja laguneb. Võimalus, et inimkond sel ajal veel eksisteerib, on pöördvõrdeline sellise tohutu ajaühiku pikkusega.
Aarne Ruben
aarne_ruben@hotmail.com
Lasering soovitab
Värskemast eesti muusikast soovitaks Virre+ plaati “Kolmas”:
http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=22872
ja n-ö vana kullana Joni Mitchelli plaati “For the Roses”
http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=2630
Uudis
Norra saamide muusika vallutab edetabeleid
Allikas: Fenno-Ugria Sihtasutus (http://www.fennougria.ee/?id=15123)
30.09.2008
Lääne-Norra saamid elavad läbi muusikalist taassündi – mitu saami ansamblit on jõudnud edetabelite esiridadesse.
Põline vähemusrahvas saab popmuusikaga väljendada nii oma eripära kui ka pälvida avalikkuse tunnustust.
Tavapäraselt põhjapõdrakasvatusega tegelenud Norra saamide seast on võrsunud mitmeid suurepäraseid heliloojaid ja muusikuid.
“Meil on praegu umbes 15–20 saami ansamblit, kes esinevad laia auditooriumi ees,” räägib Harald Devold regionaalsest heategevusühendusest Muusika Finnmarkis.
1990. aastate algul oli helilooja Mari Boine peaaegu ainus saami muusik, praeguseks on tal aga tekkinud hulgaliselt noort ja andekat järelkasvu.
Mõned nädalad tagasi võitis bänd nimega The Blacksheeps kvalifikatsioonivooru Euroopa noorte lauluvõistlusel osalemiseks. Üle Norra on kuulsad ka sellised ansamblid nagu Duolva Duottar (pildil) ja Adjagas.
Üha rohkem ja rohkem saami muusikuid leiavad oma eripärased väljendusviisid ning on võimelised oma loomingut edastama ka popmuusika kuulajatele, räägib muusikaajakirjanik Harald Moslet. Tema sõnul on kätte jõudnud saami popmuusika kevad.
The Blacksheepsi hittlugu “Oro jaska, beana” YouTube’is (http://www.youtube.com/watch?v=mBEZco1HwdQ )
Allikas: NRK (http://www.nrk.no/nyheter/kultur/1.6238709), BarentsObserver.com (http://www.barentsobserver.com/the-spring-of-sami-pop-music.4513790-16149.html)
Kalender
Pärimusmuusika Aidas Viljandis
http://www.folk.ee
10–11. oktoober – Pärimusmuusika Lõikuspidu
Sel nädalavahetusel leidub põhjust Viljandisse tulla ja/või jääda. Kultuura pärast. Muusika pärast. Ja kõige enam just sellepärast, et siin kuuldav muusika ei hakka kahjustama kellegi kõrva trummikilesid, sest kogu festival toimub akustiliselt. Tänapäeva muusikas väga tervitatav nähtus, mille levikule võib vaid pöialt hoida.
Pärimusmuusika Lõikuspidu toimub juba kuuendat aastat ning kuna valminud on suurepärane Pärimusmuusika Ait, toimuvad sel aastal kümme Lõikuspeo kontserti üheteistkümnest just seal. Uuendusena tegutseb nii reedel kui laupäeval Pärimusmuusika väikses saalis vabalava, samuti saab kontserte jälgida internetiülekandes www.folk.ee . Kõige õigem on mõistagi kohale tulla, sest atmosfääri juba üle ei kanna!
Reedel, 10. oktoobril: 18.00 ülevaatekontsert, 19.30 Paabel, 21.00 Zetod ja Tsibihärbläseq, 22.30 Svjata Vatra, 24.00 DJ Harl:Etno
Laupäeval, 11. oktoobril: 14.00 Ro:Toro, 15.30 Mälutagune, 17.00 Stefan ja Diedrik Timmermann (Belgia), 18.30 Oort, 20.00 Gjangsta, 21.30 Vägilased, 23.00 ZEF (Prantsusmaa)
Piletiinfo: http://www.folk.ee/et/Loikuspidu/Piletiinfo,
Ööbimisvõimalus Valuoja põhikoolis, öö 50 kr/ in (http://www.folk.ee/et/Loikuspidu/Oomaja)
Prantsuse folk-rock-jazzansambel ZEF turnee Eestis
Poolteist aastat tagasi Lätis ja Eestis imelisi kontserte andnud Prantsuse folkrockbänd ZEF on jälle tagasi ja annab mõned kontserdid, olgu nad siinkohal üles loetud:
10. oktoober, reede – kell 21.00 Genialistide Klubi, Tartu
11. oktoober, laupäev – kell 23.00 Lõikuspidu, Viljandi
12. oktoober, pühapäev – kell 19.00 Kuku klubi, Tallinn
Prantsuse folk-rock-jazzansambel ZEF sai alguse kahe lõõtspilli koostööst, hiljem liitusid viiul, kitarrid ja flöödid. See kooslus lõi kohe täiesti uue kõla folkmuusika maailmas. Kõik 7 pillimeest on pärit erinevatest Prantsusmaa kohtadest ning väga erinevatest muusikalistest maailmadest, mis moodustab kokku enneolematult julge, särava ja rõõmust pulbitseva helipildi. 2008. aastal ilmus nende teine helikandja “Mezcal Fatal”. ZEF mängib traditsioonilist muusikat täiesti uues vormis, kõik on kutsutud osa saama reggae-reilendritest, idamaistest bourrée’dest, unelevatest masurkadest ja jazzihõngulistest rondoodest.
ZEFis mängivad:
Baltazar Montanaro – viiul
Laurent Geoffroy – 3-realine lõõts
Aurélien Claranbaux – 3-realine lõõts
Julien Marie – kitarr, buzuki, plokkflöödid
Nicolas Piquet – flööt, bassflööt, rataslüüra
Pierre Vigneau – basskitarr
Damien Dulau – heli
Ärge unustage vaatamast ZEFi kodulehekülgi: http://zeffeurs.com
Myspace: http://www.myspace.com/zeffeurs
Folgialbum Zefi uuest plaadist “Mezcal Fatal”:
http://klassikaraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=104&kid=141
Väike videoosakond:
http://www.youtube.com/watch?v=g6Bh92NBfGc
http://www.youtube.com/watch?v=SJg-Rn0QxY4
http://www.youtube.com/watch?v=PxV5jmPvIJQ
http://myspacetv.com/index.cfm?fuseaction=vids.individual&videoid=9844270
Kontserttuuri korraldaja: MTÜ Eesti Noorte Frankofiilide Ühendus
Võsu Rannaklubis (Vihula vald, Lääne-Virumaa)
Reedel, 10. oktoobril kell 20.00 Mikk Mikiveri mälestuskontsert. Sõpra ja õpetajat meenutavad sõnas ja muusikas Tõnis Mägi ja Toivo Arnover. Pileti hind 50 krooni, piletite müük kohapeal tund enne algust!
Alavere pubis Kümme Käsku (Anija vald, Harjumaa)
Laupäeval, 11. oktoobril kell 21 kontsert “Õhus on Ruja”. Laulab Sandra Nurmsalu, klaveril Ülo Mälgand. Pilet 100 krooni, eelbroneeringuga (tel 56959720) 80 krooni.
13.-19. oktoober 2008 Hõimupäevade kava 2008
Suurkontserdid
Reedel, 17.oktoobril kell 18.00 Tallinnas, Tõnismägi 2, Rahvusraamatukogu suur konverentsisaal Esinevad ersamordvalaste "Toorama", liivlaste "Kāndla", karjalaste "Karelia", ungarlaste "Bürkös", setude "Siidisõsarõ", soomlaste "Kohtalotoverit", maride "Morko kundem".
Laupäeval 18.oktoober kell 17.00 Viljandi, Tasuja pst 6, Pärimusmuusika Aida suures saalis Esinevad sersamordvalaste „Toorama”, liivlaste „Livlist”, karjalaste „Karelia”, ungarlaste „Bürkös”, setude „Tsibihärblaseq”, soomlaste „ Kohtalotoverit”, udmurtide „Invožo” ja maride „Morko kundem” .
Rahvusõhtud ja rahvustoidud:
13. – 19. oktoober kell 20.00 Tallinnas, Vabaduse plats 8 KuKu klubis
Esmaspäeval, 13. oktoobril kell 20 - ersamordvalaste "Toorama"
Teisipäeval, 14. oktoobril kell 20 - setude „Siidisõsarõ”
Kolmapäeval, 15.oktoobril kell 20 - soomlaste „Kohtalotoverit”
Neljapäeval, 16. oktoobril kell 20- maride „Morko kundem”
Reedel, 17.oktoobril kell 20 - ungarlaste „Bürkös”
Ungari õhtu ja tantsutuba
Kolmapäeval, 15. oktoobril kell 19.00 Tallinna Vanalinna Muusikamajas, Uus 16
Liivi muinasjutud ja rahvamuusika
Laupäeval 18. oktoobril kell 14.00 Tallinnas, Pikk 73, Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse pööningul Tammsaare-nimelise teatri esituses.
Toimub arvukalt rahvamuusikaansamblite esinemisi maakondades, näituste avamisi ja filmivaatamisi erinevais Eestimaa paigus.
Hõimupäevade suurüritused on tasuta
Hõimupäevade korraldamist toetavad Eesti Kultuurkapital, Hõimurahvaste Pogramm, Tallinna Linnavalitsus.
http://www.fennougria.ee/?id=14995
Impressum
Väljaandja: MTÜ Viru Folk www.virufolk.eeToimetajad: Aarne Ruben aarne_ruben@hotmail.com ja Tiit Lepik tiit@virufolk.ee 51992928.
Keeletoimetaja Tiiu Kukk
