Piletiinfo
.jpg){kind=logo}
[1].jpg){kind=small}
.jpg)
Viru Folgi nädalakiri
31. oktoober 2008 nr 5
Viru Folgini on jäänud 280 päeva
http://www.virufolk.ee
Juhtkiri
See number sai suuresti Käsmu-teemaline. Suvised kontserdid Käsmust, luuletus ja ka postkaardikollektsiooni tutvustus.
Rajaca eri uudiseid on ka. Mihkel Zilmer saatis esimese 14 laulu sõnad. Need sai kodulehele üles riputatud. Muusikakoguja Raivo oli lahkelt nõus oma korjatud Rajaca lindistusi kõigiga jagama. Nii saigi need laulud, millest nii sõnad kui salvestused olemas, kuulamiseks-vaatamiseks välja pandud. Nii et kel huvi: http://www.virufolk.ee/Est/Rajacas
Nädalakirja toimetus ootab väljaande kohta ideid, ettepanekuid ja ka nurinaid kas minu meiliaadressil tiit@virufolk.ee või telefonil 51992928.
Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee
Pilt
Käsmu on maagiline küla. Kes siia satub, see tuleb tagasi. Või vähemalt soovib siia kindlasti tagasi tulla. Ja hakkab seda kohta armastama.
Tuleval suvel on siia põhjust, lisaks augustis toimuvale festivalile, tulla head muusikat kuulama ka juunikuus, mil leiavad aset kaheksa kaunist kontserti.
Käsmu ruulib!
Luuletus Peep Veedlalt
Käsmule
Käsmu kivid, Käsmu männid,
merelained hallid,
Käsmu folk ja selle fännid –
kõik nad mulle kallid.
Käsmu taevas, Käsmu majad,
inimesed nendes,
Käsmu teed ja Käsmu rajad –
kõik nad mul on hinges.
Kui ka ise olen mujal,
kurb ei siiski ole,
kuna tean, nii kaunist küla
mujal kuskil pole!
Artikkel
Viru Folk korraldab juunis kontsertsarja
Tänavusel Viru Folgil kandsid Ingmani Merelaval toimunud kuus kontserti nimetust “Kaunid kontserdid Käsmus”. Sama nimetuse all toimub tuleval aastal kontsertsari ka juunikuus. Käsmu meremuuseumi taga asuval Ingmani Merelaval astuvad juunis publiku ette kauni muusika viljelejad kaheksal järjestikusel õhtul, ajavahemikul 10.–17.juuni. Hetkel on kokkulepped saavutatud kolme kontserdi esinejatega, viie kontserdi osas on läbirääkimised esinejatega pooleli.
11. juunil esitab Marko Matvere koos akordionisti Raido Koppeliga merelaule duo Matvere-Tätte ja Väikeste Lõõtspillide Ühingu repertuaarist.
14. juunil toimub legendaarse Eesti muusiku Urmas Alenderi mälestuseks kontsert “15 aastat Urmaseta”. Urmas Alenderi loodud ja lauldud laule esitavad uue põlvkonna andekad lauljad Margus Vaher, Tuuli Taul ja Märt Avandi. Lauljaid saadavad klaveril Ursel Oja ja kitarril Ain Varts.
17. juunil toimub juunis 60-aastaseks saava eesti rahva lemmiku Ivo Linna juubelikontsert, kus juubilari saadab Antti Kammiste trio.
Kontsertsarja piletid tulevad müüki juba tuleval esmaspäeval, 3. novembril. Täpsem info kontsertide kohta on üleval Viru Folgi kodulehel asuval kontsertsarja erilehel http://www.virufolk.ee/Est/KKK.html .
Villu Veedla
Arvamus
Seekordses arvamusrubriigis kommenteerivad Aarne Vaik ja Ott Sandrak just internetti jõudnud Viru Folgi fotoprogrammis olnud väljavõtet Vaigu Käsmu-teemalisest postkaardikollektsioonist.
Aarne Vaik:
Fotod ja postkaardid on olnud menukad nende ilmumise päevast saati. Esimesed postkaardid olid nn suveniirkaardid linnade vaadetega, mida saadeti reisil olles. Hiljem ilmusid juba kõikvõimalike soovide ja sündmuste märkimiseks. Vaevalt leidub tänapäeval mõnda elu- või huviala, mida ei oleks postkaartidel kajastatud ja mis poleks kollektsioneerimise objektiks.
Käsmu teema postkaartidel hakkas mind huvitama ajaloo aspektist, kui olin pööningult leidnud kaardi 20. sajandi alguse Käsmu vaatega. Nüüd on minu kogus umbes 1000 fotot ja postkaarti ning ma tean, et see pole veel piir. Näiteks Tartu Ülikooli raamatukogu fotokogus on umbes tuhat Käsmu teemalist stereofotot endise botaanikaaia direktori Edmund Russowi kogust.
Ott Sandrak:
Filokartia ehk postkaartide kogumine, iseäranis vanade vaatekaartide kogumine, on üks tänuväärt tegevus, sest igaüks neist võib osutuda ainulaadseks ja ainukordseks, talletades ja ka edastades läbi aja unikaalset informatsiooni. Vaatepostkaarte ei produtseerinud mitte ainult professionaalsed päevapiltnikud ja kirjastajad, postkaartidena ilmutasid-vormistasid oma õnnestunud ülesvõtteid ka amatöörfotograafid – ikka selleks, et jagada posti teel rõõmu toredast pildist. Sama tunnet jagab teilegi, nüüd küll juba interneti teel, Aarne Vaik – "mees nagu muuseum", kõige muu hulgas filokartist, pigem aga "filokäsmist". Aastakümnete jooksul hoole ja armastusega kogutud koduküla piltpostkaartidelt vaatavad vastu vana kuulsa kaptenite küla inimesed ja laevad, ehitised ja loodus.
Kena sukeldumist Käsmu kuldaega!
http://www.virufolk.ee/Galerii/Postkaardid.html
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist
Peeter Süda rahvaviiside korjamise retkel Käina köstri (Rudolf Tobiase sünnikodu) õuel 14.09.1906. a.
Muuseum algab Südamest
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on oma alguse saanud helilooja ja organisti Peeter Süda (30.01.1883–03.08.1920) pärandist. Kohe pärast Peeter Süda surma asus lähem sõpruskond tema vara korrastama. Süda helitööde käsikirjad ja noodikogu võttis enda peale Mart Saar. August Pulst koostas heliloojale kuulunud esemetest põhjaliku nimekirja, mis kõneleb värvikalt Süda kokkuhoidlikust elustiilist.
22. märtsil 1924 moodustati Peeter Süda Mälestuse Jäädvustamise Ühing, mis mõned aastad hiljem võttis eesmärgiks kõigi eesti heliloojate mälestuse jäädvustamise. August Pulsti algatusel ja energilise tegevuse tulemusel asutati 11. juunil 1931 Muusikamuuseumi Ühing. Muusikamuuseum avati 1. märtsil 1934 Tallinna Konservatooriumi ruumides Müürivahe 12, Assauwe tornis, kus asub muuseum ka praegu. Muuseumi kogud jaotusid viie osakonna vahel: muusikainstrumendid, rahvapillid, laulikute ja pillimeeste mälestuskogud, laulupidude ja kooride materjalid. Mälestuskogudes leidus materjale 160 isiku – helikunstnike, muusikategelaste, rahvalaulikute ja -pillimeeste ning kooride kohta. Pandi alus eesti heliloojate originaalkäsikirjade arhiivile.
1941. aastal Muusikamuuseum reorganiseeriti ning moodustati Teatri- ja Muusikamuuseum.
Aastate jooksul on Teatri- ja Muusikamuuseumi kogudesse talletatud eesti muusika ja teatri ajalugu rohkem kui 700 000 museaali näol. Püsiekspositsiooni moodustavad muusikainstrumendid: harmooniumid, koduorelid, klaverid, viiulid, rahvapillid jne, sh muuseumi esimene muusikainstrument – Peeter Südale kuulunud 1874. aastal valmistatud positiivorel. Muuseumis on ulatuslik eesti muusikute, teatritegelaste ja muusikaorganisatsioonide kogu, eesti heliloojate originaalkäsikirjade kogu, rikkalik fotokogu, kunstikogu (maalid, graafika, skulptuurid, šaržid, kostüümid, afišid, lava- ja kostüümikavandid), erialane raamatukogu ja noodikogu.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi tegevusest saab põhjalikuma ülevaate muuseumi aastaraamatute AegKiri 1 (2004) ja AegKiri 2 (2006) vahendusel.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi “südameks” on muusikaosakonna hoidlas asuv Peeter Süda kogu, mis kannab tähistust M1. Kogu sisaldab helilooja kõiki originaalkäsikirju, ulatuslikku kirjavahetust, materjale Peterburi konservatooriumi ajast, kavalehti ja muid dokumente. Samuti on isikukoguna säilitatud Süda mahukas raamatu- ja noodikogu, mis sisaldab 680 ühikut trükitud noote, ilukirjandust ja käsiraamatuid.
Peeter Süda
Peeter Süda pühendas oma talendi ja loomingu peaaegu täielikult ühele instrumendile – orelile. Tema suhteliselt väikesemahuline loomingupärand koosneb eranditult meistriteostest, mis moodustavad eesti orelimuusika igihalja klassika. Tähtsamaid teoseid: prelüüd ja fuuga g-moll ja f-moll, „Pastoraal“ orelile, segakoorilaul „Linakatkuja“.
Peeter Süda sai muusikalise kõrghariduse Peterburi Konservatooriumis. 1911 aastal lõpetas ta Louis Homiliuse ja Jacques Handschini oreliklassi ning õppis samas ka kompositsiooni Aleksandr Glazunovi, Anatoli Ljadovi ja Nikolai Solovlovi juhendamisel.
Koos Peterburis õppiva Mart Saarega käis ta aastatel 1905–1911 Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaviiside kogumismatkadel ja alustas kontserditegevust. Aastal 1912 asus Peeter Süda elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines organistina. 1919–1920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõppejõuna.
Rahvalaulude korjamise eestseisjaks ja koordineerijaks oli Oskar Kallas Tartust. Temalt sai Süda nii majanduslik-praktilisi kui aruandlust puudutavaid juhiseid, vastu saatis aga oma kogumissaagi – üleskirjutatud rahvalaulud korrastatud ja kommenteeritud kujul. Kallase 10 aastat kestnud kirjavahetus Südaga on väärtuslik dokumentatsioon eesti rahvalaulude korjamise aktsioonist 20. sajandi alguses
Kuue aasta jooksul tehtud kogumisretkedelt kogunes Süda enda ülestähendatud rahvaviise 362, millele lisandus veel sadakond mujalt hangitut. Just saarte ja Läänemaa muusikalise folklooripärandi talletamises on Peeter Süda panus hindamatu.
Peeter Süda loomingusse leidis rahvaviis esimest korda tee koorifuugas “Linakatkuja” (1913), mille aluseks on rahvalaul “Alamb töö”. Rahvaviisitöötlusega on tegemist ka vähem tuntud soololaulus “Arg kosilane” ja orkestriteoses “Eesti labajala valss”. Orelimuusikast tuleb kindlasti mainida 1920. aastal loodud “Pastoraali”, mille aluseks on kunagi Saaremaalt korjatud rahvaviis ehk sealse nimega selis.
Kirjandus:
Peeter Süda, helilooja & organist. Eesti Muusika Infokeskus, 2005.
AegKiri 1. Talletusi eesti muusika- ja teatriajaloo radadelt. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, 2004.
Lasering soovitab
Zetod, „Lätsi tarrõ tagasi”
http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=22138
ja Buffalo Springfield – Retrospective: The Best of:
http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=14814
Kalender
Ööylikoolis
Sofia Joons, "Rootslane"
Vikerraadios: laupäeval, 1. novembril kell 22.05
Klassikaraadios: pühapäeval, 2. novembril kell 22.05
http://www.ylikool.ee
Pühapäeval, 2. novembril kell 19.00 toimub Viljandi Jaani kirikus kontsert, millega juhatatakse sisse rahuliku hingedeaja algus.
Kontserdi ühe korraldaja Aleksander Sünteri sõnul tõotab ka seekordne hingedepäeva kontsert kujuneda mõnusaks ühiseks muusikas kulgemiseks, hingamiseks ja mõtisklemiseks. „Hingedeaeg on see aeg, mil hing saab oma teel peatuda ja "hinge tõmmata", ringi vaadata ja mõelda, kust ja kuhu ta teel on. Märgata toetavaid kaashingi ja hingesügavuse rikkust, mida esivanemate muusikapärand kannab,“ sõnas Sünter.
Hingedeaja juhatavad muusikaväega sisse Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikud, nende sõbrad ja õppejõud. Muusikalise mõtiskluse toovad kuulajateni Cätlin Jaago, Johanna-Adele Jüssi, Maarja Haamer, Silver Sepp, Marion Selgall, Aleksander Sünter jt.
Kontserti rikastavad temaatiliste mõtisklustega EELK Viljandi Jaani kiriku õpetaja Marko Tiitus ja kultuuriakadeemia õppejõud Aleksander Sünter.
Kontsert on kõigile kuulajatele-kaasamõtisklejatele tasuta.
“Mart üle maa, kadri üle karja.” Eesti vanasõna
Novembrikuu vaiksesse lumeootuse aega mahuvad ühed tuntumad ja omapärasemad rahvakalendri tähtpäevad – mardipäev 10. novembril ja kadripäev 25. novembril.
2. novembril kell 13.00
Kes need mardi- ja kadrisandid sellised on ning kust nad õigupoolest pärit on?
Mardi- ja kadrisandid tulid sügise pimedaimal ajal, kui päevad olid lühikesed ja lund veel polnud. Mulgimaal käisid ka hingesandid.
Kõneleme mardi- ja kadrisantide osast eesti rahvausundis. Vaatame fotosid ja filmilõike Eesti Rahvaluule Arhiivist. Kuulame vanu mardi- ja kadrilaulude salvestusi. Õpime Eesti eri piirkondade mardi- ja kadrilaule.
Eesti Vabaõhumuuseumi Pulga talu rehetoas sisustab pärastlõunase jututunni Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Taive Särg.
Mardi- ja kadripäev on omamoodi paarispühad, mille kommetes on palju ühist. Mardipäev on mehelik ja lärmakam, meeste püha, seotud eeskätt põlluviljadega; kadripäev seevastu on naiselik, naiste püha, mil põhitähelepanu on pööratud karjale. Mardid on mustad, koledad ja karvased, kadrid aga valged ja ilusaks ehitud.
Enamasti esinetakse perekonnana (mardiema, -isa ja lapsed; kadriema ja kadrilapsed), kuid sageli on sanditajail kaasas ka muid tegelasi. Mõlema päeva juurde kuulub sanditamine ja laulude saatel andide kogumine, samuti pärastine pidu, kus koos lõbutsetakse ja kogutud saak ära süüakse.
Hoidkem vanu kombeid, laskem mardid-kadrid sisse tulla ning ärgem lubagem neil tühjade kätega minna! Vastutasuks saame rõõmsa meele ja kindla usu meid ees ootavasse heasse õnne.
Lisainfo: Dagmar Ingi, tel 654 91 25
Hüüru Veskis
2. novembril kell 19.00
Hingedepäeva kontsert küünlavalgel. Esineb Bonzo
http://www.hyyruveski.ee/
Eelteade
Pühapäeval, 9. novembril Von Krahlis algusega kell 21.00 Etran Finatawa (Niger)
http://www.etranfinatawa.com
http://www.myspace.com/etranfinatawa
Romb (Tallinn)
http://www.myspace.com/r0mb
Pühapäeval, 9. novembril annab Tallinnas Von Krahli teatris (Rataskaevu 10) kontserdi tuareegi ja wodaabe hõimu ühisbänd Etran Finatawa (Niger). Aafrika folkmuusikuid soojendavad Tallinna kohalikud trummivirtuoosid ansamblist Romb. Üritus algab kell üheksa õhtul.
Etran Finatawa on bänd alates aastast 2004, koosnedes tuareegi ja wodaabe hõimu liikmetest, kes kombineerivad traditsioonilisi instrumente ja elektrikitarre. Muusikud on pärit Nigerist, kus on 11 erinevat etnilist gruppi, nende seas tuareegid ja wodaabed, kellest paljud rändavad siiani kaamelite, veiste, lammaste, kitsede ja eeslitega, otsides karjamaid Saheliani savannis Lõuna-Sahara ääremaal.
Nad alustasid grupina kümnest muusikust, kes tahtsid ühendada tuareegi ja wodaabe rändavad kultuurid kui rahu ja leppimise sümboli. Bänd esineb viieliikmelises koosseisus, osa ansambli liikmetest on tuareegid ja osa wodaabe-fulaanid. Kahe hõimu muusika on väga erinev, aga viis, kuidas need on kombineeritud, on loonud mõjuvõimsa ja hüpnootilise heli ning uue muusikastiili – nomaadbluusi.
Aastal 2006 tuuritasid nad Euroopas ja aastal 2007 astusid üles ühel maailmamuusika suurimal festivalil WOMAD, pärast mida reisisid nad laiemas maailmas. Sel aastal toimub veel ka USA-tuur.
Traditsionaalsed wodaabe laulud on segu polüfooniliselt lauldud koraanist ja kõrgest tenorisoolost. Nende vokaalmuusikaga kaasneb traditsiooniliste calabashi (pudelkõrvitsa) trummide kasutamine. Tuareegid on alati kasutanud mitmesuguseid nööridega või paeltega varustatud instrumente, trumme ning ulgumist. Alates 1970. aastatest kasutavad nad ka kitarri.
Nende kahe eristatavate, aga ühendatud kultuuride rikkusest tulenevalt loob ja laulab Etran Finatawa laule kahes erinevas keeles, tuareg tamashek´is ja wodaabe fulfuldes. Nende laulud jutustavad lugusid rändavast elust, isoleeritusest ja vabadusest, äärmuslikust viletsusest ja vaesusest, karmist kliimast, ilusatest naistest ja õnnelikest päevadest, pidustustest ja perekondadest, tähtedest ja kõrbetormidest.
Mõned nendest lauludest on tervendavad, kuna mõlemas kultuuris kasutatakse muusikat teraapiana. Alhousseini Anivolla soolokitarr annab nende muusikale erilise bluusiliku gruuvi. Oma mõjutajateks peavad nad muu hulgas ka Ali Farka Touré`t ja Tinariwenit.
Kontserti korraldavad MTÜ Eeter ja MTÜ Rampade Org
Piletid Piletilevist ja Statoilidest: 200.-
Alates 1. novembrist 250.-
Kohapealt 300.-
Impressum
Väljaandja: MTÜ Viru Folk http://www.virufolk.ee/2009/Kontakt.html
Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik
Toimetaja: Tiit Lepik tiit@virufolk.ee 51992928.
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk
