Piletiinfo
.jpg){kind=logo}
[1].jpg){kind=small}
.jpg)
Viru Folgi nädalakiri
7. november 2008 nr 6
Viru Folgini on jäänud 273 päeva
http://www.virufolk.ee
Juhtkiri
Selle nädala olulisimaks sündmuseks Viru Folgi jaoks on vahest kontsertsarja „Kaunid Kontserdid Käsmus” piletite müügi edukas algus. Esimese nelja päevaga on ostetud ligi poolsada pileti.
Hea meel on ka kaunikõlalise paaniflöödiplaadi ilmumise üle, on ju sellel teiste hulgas ka Käsmu mehe Ülo Vinteri lugu esindatud.
Mardilaat aga pakkus erilise elamuse. Loodetavasti kohtame paljusid osavaid Mardilaadal osalevaid käsitöömeistreid ka augustis Käsmus, Viru Folgi käsitöötänaval kauplemas. Kontaktide loomine oli ju üks Mardilaada külastamise eesmärke.
Nädalakirja toimetus ootab väljaande kohta ideid, ettepanekuid ja ka nurinaid kas meiliaadressil tiit@virufolk.ee või telefonil 51992928.
Peep Veedla
peep@virufolk.ee
Pilt
Käsitöö oli Viru Folgil au sees. Lisaks oma kätetööd pakkuvatele meistritele käsitöötänaval Lainela Puhkeküla aia ääres ja muinaskäsitööalal meremuuseumi juures said lapsed harjutada käsitööd festivali ajal kohapeal. Kirjanike Maja aias paiknenud Mamsli Mängumaa töötoas valmis kolme festivalipäeva jooksul vähemalt samapalju originaalseid folgitittesid kui Käsmu külas püsielanikke.
Artiklid
Kontserdipiletid kingituseks
Lähenev jõuluaeg tekitab tahes-tahtmata igal aastal küsimuse, mida lähedastele kinkida. Kas minna kõige lihtsama vastupanu teed, et kingisaajal oleks põhjust nentida:
Jõulumees tõi kingiks seebi.
Asi seegi, asi seegi?
Pigem vist mitte. Parim kingitus on raamat. See on vana tõde. Ja töötab alati, eriti raamatupoe kinkekaart, et kingisaaja saaks ise valida meelepärase. Ise olen aastaid ka ajakirjade tellimusi kinkinud. Kui on teada, millist ajakirja kingi saaja ihaldab. Ja kingitust jätkub terveks aastaks!
Aga miks mitte kinkida hoopis kontserdipiletit? Kui kingisaaja muusikaeelistused on teada, võiks see ju kujuneda meeldivaks üllatuskingiks. Kui täpsed soovid pole teada, küll aga inimese kontserdilembus, on võimalik valida muidugi Piletilevi kinkekaart taskukohases vääringus. Aga kingisaaja lemmikartisti kontserdi pilet valmistab vahest suurema üllatuse. Või koguni mõne festivali pass.
Ka Viru Folk on selle peale mõelnud ning pannud müüki kontsertsarja „Kaunid Kontserdid Käsmus” piletid, mis sai ka eelmises nädalakirjas välja kuulutatud. Tänaseks on lisandunud veel neljas kontsert: 13. juunil Maria Listra ja tšellokvartett C-Jam http://www.virufolk.ee/Est/KKK.html
Neli kontserti lisanduvad novembri jooksul. Kinkimiseks on ehk kõige universaalsem pilet vabalt valitud kontserdile. See on pilet, mis tagab pääsu kaheksast kontserdist ükskõik millisele neist. Ka kontsertsarja pass on võimalik valida, sellega pääseb kõigile kaheksale kontserdile.
Detsembris pakume aga ka festivali Viru Folk passe jõuluhindadega. Hinnad 495.-/395.- kehtivad vaid detsembris! Mis võiks olla veel parem kingitus folgisõbrale?
Piletilevi on valmistanud piletitele ka kenad punased vutlarid, just jõuluvana kuuega ühte tooni.
Kingielamusi!
Peep Veedla
Paaniflöödist
Paaniflööt on pill, mida teadaolevalt üheski Eesti muusikakoolis mängima ei õpetata, mistõttu pole meil teada ka ühtki professionaalset paaniflöödi puhujat. Mis omakorda tingib selle, et pole kes õpetab.
Seetõttu kujuneski käesoleva sajandi alguses Moldaavia-Rumeenia päritolu noore paaniflöödimängija Gicu Grigori Rau Eestisse elama asumine võimaluseks ka eesti muusikat sellel instrumendil salvestada. 2003. aasta sügisel salvestatud CD “Kaunid eesti lood paaniflöödil” sai eestlaste seas väga menukaks http://www.arileht.ee/artikkel/253460
Väga põhjaliku artikli nii Gicu Rau’st kui paaniflöödi päritolust üldse avaldas tollal ajakiri Kultuur ja Elu http://kultuur.elu.ee/ke474_rau.htm
Nüüd, kus on äsja ilmunud Gicu Rau esituses juba teine CD eesti heliloojate lugudega “Kaunid eesti lood paaniflöödil 2”, mida ühtlasi tutvustatakse eeloleval esmaspäeval 10.11 kell 18 Rahvusraamatukogus toimuval loodusõhtul, tundub olema paras aeg selle maagilise pilliga lähemat tutvust teha.
Praegu on tõenäoliselt tuntuim paaniflöödimängija Rumeenia päritolu Gheorge Zamfir ning tema kuulsaim lugu “The lonely shepherd” http://www.youtube.com/watch?v=ALPv8hFgHwQ&feature=relate,
mida on kasutatud ka Quentin Tarantino menufilmi “Kill Bill” soundtrackil.
Rumeenia rahvuspilliks paaniflööti peetaksegi, kuid tegelikult on seesugused pillid, kuid erineva kujuga, olemas olnud üle kogu maakera juba väga ammustest aegadest. Ka inkade ja maiade kultuuris. Eks kõige sagedamini satuvadki meie teele ehk just paaniflööti puhuvad indiaanlased, olgu nad siis suvise Helsingi, Tallinna, Palanga või isegi Viljandi tänavatel.
Oma olemuselt on paaniflööt ehk süürinks ju lihtne erineva pikkusega pilliroovartest moodustatud instrument. Müüdi järgi loonud selle kitse- ja lambakarjuste jumal Paan oma armastatud nümfi Syrinxia auks. Põhjaliku teabe paaniflöödi olemusest, ajaloost ja ka loomise müüdist leiame Koidu Ilmjärve koostatud Õismäe Humanitaargümnaasiumi 7. klassi muusikaõpetuse õppematerjalidest www.koolielu.ee/pages.php/03140203?txtid=2827&get=0
Paaniflööt on huvitav pill veel selle poolest, et vaatamata tohutule hulgale inimestele, kes selle pilli helisid jumaldavad, on palju ka neid, kes tema helisid lausa vihkavad. Vähe on neid, keda paaniflöödimuusika jätab ükskõikseks. Seda huvitavam on tõdeda, et paaniflööti peetakse oreli prototüübiks http://et.wikipedia.org/wiki/Orel Ega vist orelgi kuulajat naljalt ükskõikseks ei jäta.
Müüdijärgset lugu paaniflöödi sünniloost, karjuste jumal Paani ja nümf Syrinxia motiivi on oma loomingus kujutanud maalikunsti suurkuju Peter Paul Rubens ning samuti tema õpilased ja järgijad. Rubensilt endalt on teada vähemalt kolm töötlust sellest motiivist. Üks nendest tõi 2001. aastal Londonis Sotheby oksjonil sisse rekordilised 2 miljonit naela. Vt nr 73 http://www.kunstioksjon.com/4.html
Lõpetuseks aga arvan, et eestlase kõrva paitavad eelkõige need helid, mis loonud meie endi armastatud heliloojad ning olgu siinkohal välja toodud, milliseid meloodiaid sisaldab CD “Kaunid eesti lood paaniflöödil 2” http://new.topten.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=151
Peep Veedla
Mardilaadal rahvuslikku käsitööd nautimas
Eile avati Saku Suurhallis järjekordne Mardilaat, seekord juba kaheteistkümnes. Ka Viru Folgi nädalakirja toimetus käis kohal.
Mis siis silma hakkas?
Ennekõike sai seal taas kinnitust, et eesti käsitööliste toodang on ilmselgelt maailma üks kaunimaid! Olgu selle tõestuseks väike fotoreportaaž.
Üks võrratumaid eksponaate tänavusel Mardilaadal on kindlasti Eesti vabariigi 90. sünnipäeva tähistamiseks tikitud vaip , mille kallal töötas rohkem kui 100 tublit eesti naist. Vaiba on kujundanud ja kokku õmmelnud Marja Matiisen.
Mänguasjad, mida võis paljudes müügiboksides kohata, olid lausa võrratud. Milleks osta lastele kümnetes ja sadades tuhandetes tiraažides vorbitud Barbie`sid ja muud tehasetoodangut? Eelistagem eestimaist!
Ka Viru Folgil laste aega sisustanud Mamsli Mängumaa mamslid on Mardilaadal platsis.
Mitmed käsitöömeistrid valmistavad oma toodangut suisa laadamelu keskel.
Tarbekäsitöö eksponaatidest ei saa samuti kuidagi ükskõikselt mööda minna.
Sellist letti peaaegu polegi, kust võiks ükskõikselt mööduda, ja käsitöölisi on kohal palju.
Õnneks on Mardilaata veel tervelt kolmeks päevaks! Kel vähegi võimalik, soovitan kohapeal ära käia, ja kindlasti ei lahku te sealt tühjade kätega. Laat on avatud nii täna kui homme kella 10–19, pühapäeval kella 10–16.
Kellel aega pole kohale minna, on ometi nüüdsest võimalus anda oma panus rahalise toetuse näol, sest koos tänavuse Mardilaadaga avati ka Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu fond, mille eesmärk on toetada eesti rahvakunsti ja käsitöötraditsioonide hoidmist ja arendamist.
Annetusi saab teha Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond arveldusarvele 221001101347 Swedpangas, selgitusse kirjutada: annetus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu fondi.
Tekst ja fotod: Peep Veedla
Lasering soovitab
Tuksam ja sõbrad
http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=664
Simon & Garfunkel
http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=3464
Kalender
VÄSEN SEL NÄDALAL TARTUS!
Rootsi akustilise pärimusmuusika lipulaev:
Olov Johansson – nuppviiul
Mikael Marin – vioola
Roger Tallroth – 12-keelne kitarr
7. novembril kell 19.00 on Athena Keskuses tartlastel erakordne võimalus kuulda rootsi pärimusmuusika tippansamblit Väsen. 1980. aastal juhuslikust koosmängimisest alguse saanud kollektiivist on tänaseks kujunenud üks kõige põnevamaid rootsi rahvamuusika ja selle mustritel uusloomingu esitajaid.
Seltskond on Upplandist pärit ja põhjalikult omakandi pärimust kogunud, õppinud, uurinud, esitanud ja uuendanud. Nende kohta on öeldud, et nad rändavad ringi klassikalise, folk- ja popmuusika maadel, ning kõlades küll pärimuslikult, on nende suhtumine loomingusse täiesti tänapäevane, tundlik, tempokas ja vaimukas. Kontserdi kuulaja saab osa mitte ainult valmis lugudest, vaid ka hetkeinspiratsiooni ja improvisatsiooni tulevärgist. Publikul peab samuti lõbus olema, arvavad Väseni liikmed ise.
Olgugi, et ansambli muusikaga on ilmutatud koguni 14 albumit, pakub tõelist naudingut ikkagi nende elav esitus. Tartus mängib VÄSEN oma algkoosseisus, Viljandi pärimusmuusika festivalil 2001 said eestimaalased osa ka neljanda ansambli liikme, löökpillimängija André Ferrari mängust.
6. novembri kell 19.00 esineb Väsen ka TÜ aulas, kahasse Tartu Ülikooli Kammerkooriga. Ansambel on Eestis seoses Tartu ja Uppsala sõprus- ja koostöösuhete 20. aastapäeva sündmustega.
Kuula ja vaata:
http://www.myspace.com/vasen
http://www.vasen.se
Pühapäeval, 9. novembril Von Krahlis algusega kell 21.00 Etran Finatawa (Niger)
http://www.etranfinatawa.com
http://www.myspace.com/etranfinatawa
Romb (Tallinn)
http://www.myspace.com/r0mb
Pühapäeval, 9. novembril annab Tallinnas Von Krahli teatris (Rataskaevu 10) kontserdi tuareegi ja wodaabe hõimu ühisbänd Etran Finatawa (Niger). Aafrika folkmuusikuid soojendavad Tallinna kohalikud trummivirtuoosid ansamblist Romb. Üritus algab kell üheksa õhtul.
Etran Finatawa on bänd alates aastast 2004, koosnedes tuareegi ja wodaabe hõimu liikmetest, kes kombineerivad traditsioonilisi instrumente ja elektrikitarre. Muusikud on pärit Nigerist, kus on 11 erinevat etnilist gruppi, nende seas tuareegid ja wodaabed, kellest paljud rändavad siiani kaamelite, veiste, lammaste, kitsede ja eeslitega, otsides karjamaid Saheliani savannis Lõuna-Sahara ääremaal.
Nad alustasid grupina kümnest muusikust, kes tahtsid ühendada tuareegi ja wodaabe rändavad kultuurid kui rahu ja leppimise sümboli. Bänd esineb viieliikmelises koosseisus, osa ansambli liikmetest on tuareegid ja osa wodaabe-fulaanid. Kahe hõimu muusika on väga erinev, aga viis, kuidas need on kombineeritud, on loonud mõjuvõimsa ja hüpnootilise heli ning uue muusikastiili – nomaadbluusi.
Aastal 2006 tuuritasid nad Euroopas ja aastal 2007 astusid üles ühel maailmamuusika suurimal festivalil WOMAD, pärast mida reisisid nad laiemas maailmas. Sel aastal toimub veel ka USA-tuur.
Traditsionaalsed wodaabe laulud on segu polüfooniliselt lauldud koraanist ja kõrgest tenorisoolost. Nende vokaalmuusikaga kaasneb traditsiooniliste calabashi (pudelkõrvitsa) trummide kasutamine. Tuareegid on alati kasutanud mitmesuguseid nööridega või paeltega varustatud instrumente, trumme ning ulgumist. Alates 1970. aastatest kasutavad nad ka kitarri.
Nende kahe eristatavate, aga ühendatud kultuuride rikkusest tulenevalt loob ja laulab Etran Finatawa laule kahes erinevas keeles, tuareg tamashek´is ja wodaabe fulfuldes. Nende laulud jutustavad lugusid rändavast elust, isoleeritusest ja vabadusest, äärmuslikust viletsusest ja vaesusest, karmist kliimast, ilusatest naistest ja õnnelikest päevadest, pidustustest ja perekondadest, tähtedest ja kõrbetormidest.
Mõned nendest lauludest on tervendavad, kuna mõlemas kultuuris kasutatakse muusikat teraapiana. Alhousseini Anivolla soolokitarr annab nende muusikale erilise bluusiliku gruuvi. Oma mõjutajateks peavad nad muu hulgas ka Ali Farka Touré`t ja Tinariwenit.
Kontserti korraldavad MTÜ Eeter ja MTÜ Rampade Org
Alates 1. novembrist 250 krooni
Kohapealt 300 krooni
Eelteade
Pärimusmuusika Ait soovitab valmistuda tuliseks meesenergia lahvatuseks, sest järgmisel laupäeval, 15. novembril toimuval Svjata Vatra plaadiesitluskontserdil murrab end lavale ka Haydamaky Ukrainast.
Svjata Vatrat ja Haydamakyt seob omavahel Ruslan Trochynskyi – neli aastat tagasi Eestist oma elu armastuse leidnud ning seejärel Ukrainast siia kolinud endine Haydamaky tromboonimängija ning tänane Svjata Vatra karismaatiline laulja ja liider.
Neli aastat on möödas ning endised bändikaaslased on lõpuks ometi nõus ühist lava jagama. Svjata Vatra esitleb oma uut kauamängivat „Kalyna”, Haydamaky miksib traditsioonilist Ukraina muusikat pungi ja rokiga 2008. aasta veebruaris ilmunud plaadilt „Kobzar”.
Liikudes muusika erinevate pooluste vahel loob Haydamaky maagilisi jutustusi, mis mõnikord nõrkemiseni tantsitavad, teinekord aga õrnade ja terviklike ballaadidena hingekeeli liigutavad. Haydamaky – see on siiski alati ka rock'n'roll!
Et muusikaenergia ka tantsujalgadesse jõuaks, haarab kell 22.30 ohjad enda kätte Raadio 2 saatejuht Aimar Ventsel alias DJ Pickney Tiger, kelle valitud maailmamuusika tantsitab pidulisi niikaua, kuni viimastel energiat jätkub.
Kohtume siis laupäeval, 15. novembril kell 20.00 Pärimusmuusika Aidas! Piletid (100–175 kr) saadaval Piletilevis, muusikanäiteid kuula siit: http://www.myspace.com/svjatavatra , www.myspace.com/haydamaky . Soodsa öömaja leiad www.folk.ee/et/Sundmused/Majutuskohad
Kui satud Viljandisse juba varem, külasta kindlasti pärimuslaulu festivali „Videvikuaja laulud” sel neljapäeval, 6. novembril. Ja järgmisel nädalal, 11. novembril tule kuula, mida huvitavat on oma retkest Handimaale meenutada TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia juhil Anzori Barkalajal ja muusik Silver Sepal. Vaata lisa www.folk.ee
Kohtumiseni aidas!
Eesti Pärimusmuusika Keskus
Esmaspäeval, 17. novembril tuleb Viljandi Pärimusmuusika Aida tantsutuppa (Tasuja pst 6) külla Riia tantsuklubi.
Õppida ja tantsida saab läti rahvatantse läti rahvamuusikute pilli järgi.
Lisaks mängivad Viljandi rahvamuusikud, sekka on ehk tulemas ka mõni leedukas. Pidu algab kell 19.00.
Majutus- ja muud küsimused saavad vastuse helistades 56 620 143 või kirjutades marion@folk.ee
Kõik rahvatantsu ja -muusika sõbrad on teretulnud!
Impressum
Väljaandja: MTÜ Viru Folk http://www.virufolk.ee/2009/Kontakt.html
Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik
Toimetaja: Tiit Lepik tiit@virufolk.ee 51992928
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk
