Piletiinfo
.jpg){kind=logo}
[1].jpg){kind=small}
.jpg)
Viru Folgi nädalakiri
14. november 2008 nr 7
Viru Folgini on jäänud 266 päeva
http://www.virufolk.ee
Juhtkiri
Käsitööteema jätkuks tuleb seekord juttu haabjatest. Suvel Viru Folgi ajal laotati ka Käsmus haabjaid. Internetirubriigis katsume koos ajakirjaga Praktiline Arvutikasutaja anda nõu oma koduse muusikakogu haldamisel.
Nädalakirja toimetus ootab väljaande kohta ideid, ettepanekuid ja ka nurinaid kas minu meiliaadressil tiit@virufolk.ee või telefonil 51992928.
Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee
Pilt
Käsmu laht on esimene... Foto: Viru Folk
Laulusõnad Anzori Barkalajalt
Käsmu Laht
Käsmu Laht on esimene kõigi teiste seas!
Vaata, ta-na-naa-na, ka meie samas reas.
Käsmu Laht esimene kõigi teiste seas!
Vaata, ta-na-naa-na, ka meie samas reas.
Refr: Kroon on tal peas, Johnny, kroon on tal peas
Vaata, tana-na-na-naa, ka meie samas reas.
Käsmu kapten esimene kõigi teiste seas! ...
Käsmu kokk on esimene kõigi teiste seas!
Käsmu Liisa esimene kõigi teiste seas! ...
Laul sündis suurema koostöö raames Marko Matverega, kellel oli idee eesti keeles esitada traditsioonilisi meremeeste töölaule. Marko tegi ära suure eeltöö, otsides ja välja valides lugusid, millele vajalike sõnade tegemise usaldaski teiste hulgas ka mulle. Lõpptulemusena sündiski duubelplaat „Jää jumalaga, Eestimaa”.
Eestikeelsete sõnade tegemisel toetusin originaalile, kus jutt käib umbes sellest, et „meie laeva kokk, kapten, tüürman jne on parimad omasuguste seas”.
Kuivõrd praeguseks pole ühtegi laeva, kelle meeskonda kiita, siis otsustasin laulu sisse panna Käsmu, kus vanasti oli kapteneid ja reedereid rohkem kui rosinaid saias. Eks oma rolli valikul mängis see, et olen Käsmus nii mõnelgi korral käinud ja mulle meeldib see kant.
Tegelikult ongi kogu lugu.
Anzori Barkalaja
Artikkel
Aivar Ruukel haabjaga Soomaal.
Soomaa on pärinud haabjakultuuri
Soomaa rahvuspark Pärnu vesikonnas on üks meie maa jõgederohkemaid kante. Siin on säilinud jämedast puutüvest õõnestatud ühepuupaatide – haabjate kultuur, mille ehitamise saladusi on põlvest põlve edasi antud kuni tänapäevani välja. Soomaa jõgedel on komme kaldaäärseid maid ja metsi üle ujutada, tasasest reljeefist ja jõgedevõrgu omapärast tingitud uputused pole soomaalastele loodusõnnetus, vaid üpris regulaarne nähtus, mida viiendaks aastaajaks kutsutakse. Haabjas on jõerahvale olnud igapäevaseks sõidukiks ja suurvee aja asendamatuks vahendiks ka koduõuel – et kuurist puid tuua või minna lauta lehma lüpsma.
Ilmselt on just regulaarsed üleujutused põhjuseks, mis on tinginud madalasüviselise, kerge ja kiire haabja jätkusuutlikkuse. Haabja ehitus algab sobiva puu valimisest – kõige paremad on pärna- ja haavapuu. Viimasest on tulnud ühepuupaadi nimigi. Puu peab olema pikk ning oksakohtadeta, läbinisti mädanikuta, tema langetamiseks sobivaim aeg on talv. Esmalt raiutakse paadi väliskuju sigarikujuliseks. Keskosa õõnestamiseks kasutatakse spetsiaalset künakirvest. Et nii küljed kui põhi sobiva paksusega saaksid, puuritakse haabjatoorikusse sadakond mõõduauku. Augud hiljem punnitakse kinni. Järgmisena painutatakse eelnevalt niisutatud haabja küljed lõkkel ning kuuma vee abil laiemaks – seda tööd nimetatakse laotamiseks. Laotamine on haabja ehituses kõige põnevam ja ka vastutusrikkam osa, kus kaalul on kogu varasem vaev. Kõige viimasena toestatakse paat kaartega ja tõrvatakse.
Enne kui laudade saagimine muutus tavaliseks, olid ühepuupaadid kasutusel üle Eesti; samuti Lätis, Venes, Soomes, kõikjal meie naabrite juures. Matsalu kandis oli 100 aasta eest tüüpiline selline paaditüüp, kus haabja parrastele oli lisatud kõrgenduseks üks laud. See andis lisaks kandevõimele tublisti juurde ka aluse merekindluses, oli ju Kasari jõe meestel alatihti asja ka merelahele ja laidude vahele. Soomest Merkijärvi küla lähistelt on teada 15. sajandist pärit paadileid, kus haabjale on lisatud ülestikku kaks pardalauda. Soome harrastusarheoloog ja viikingilaevade ehitaja Fredrik Koivusalo on esitanud teooria, et seesugused pardalaudadega kõrgendatud haabjad olid viikingite sõiduvahenditeks ajal, kui nad Vene alasid „avastasid”.
Soomaa haabja parrastel lisalauad puuduvad, populaarseks muutus pärast viimast sõda aga haabjale mootori sappa seadmine. Tehnika areng iidsele veesõidukile pärssivalt mõjunud ei ole, küll aga külade inimestest tühjenemine. Haabjakultuuri poputamiseks on alates 1996. aastast korraldatud haabjalaagreid, toimuvad haabjamatkad jõgedel ja 2008. aastal loodi lausa Eesti Haabjaselts.
Linke:
http://www.soomaa.com/haabjas
http://www.soomaa.com/haabjamatkad
http://haabjas.blogspot.com/
Aivar Ruukel
Internetist
Pakime muusikat!
Otsisin internetist juba tükk aega ülevaatlikku materjali algajale heli salvestajale. Ei leidnud. Aga minu palvele tulid vastu ajakirja Arvutikasutaja toimetajad ning riputasid oma paar aastat tagasi ilmunud loo netti. Praktiline Arvutikasutaja on väga tarbijakeskne arvuti-, foto- ja videoajakiri. Viimane lause oli väike reklaam tänutäheks neile.
Mark Fischi artikkel „Pakime muusikat!” tundus esmasel läbilugemisel ka praegu igati aja- ja asjakohane. Head lugemist:
http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel.php?id=307
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist
Viru Folgi nädalakirjale, 12.11.2008
Muusikariistade üleandmine Kunstimuuseumilt Muusikamuuseumile (mai 1933. a). Pealelaadimine Narva mnt 4.
Saabumine Muusikamuuseumisse Müürivahe tn 12 (mai 1933. a). Seisavad (vasakult): Kunstimuuseumi asjaajaja-raamatupidaja Oskar Leis ja Muusikamuuseumi direktor August Pulst.
Muusikamuuseumi kolimine Müürivahe tänavale Assauwe torni.
1924. aastal asutatud Peeter Süda Mälestuse Jäädvustamise Ühingu tegevust otsustati 1929. aastal avardada, kuna selle peamised püstitatud ülesanded olid lahendatud.
Kõne alla tuli ühingu ümbermuutmine Eesti Heliloojate Mälestuse Jäädvustamise Ühinguks. Juhatus leidis siiski, et laiemalegi alusele rajatud ühing satuks ummikusse, kuna tekiks küsimus, kes hakkab hoolitsema muusikaalaste materjalide kogumise ja säilitamise eest. Tallinna Eesti Muuseum, kus seni oli eriosakond muusikainstrumentide säilitamiseks, muudeti puhtakujuliseks kunstimuuseumiks, mis teiste alade vastu enam huvi ei tundnud. Nii tuli ühingu juhatusel veel sammuke edasi astuda ja võtta uueks nimeks Muusikamuuseumi Ühing ning hakata koguma väärtusi kogu meie muusikakultuuri alalt. 1931. aasta põhikirja alusel ümberregistreerununa asus Muusikamuuseumi Ühing energiliselt tegutsema. Kõigepealt tuli leida sobivad ruumid ekspositsiooni avamiseks.
August Pulst kirjutab:
Ruum Muusikamuuseumi tarvis oli ikkagi saadud. Selle väike mahutavus, põrandapind 35 m2 ja niiskuse oht olid küll puudusteks, kuid eelistatav oli alumine korrus ja eraldi sissekäik Müürivahe tänavalt nr 12 andsid teatava soodustuse.
Kuna teist teed ja võimalust ei olnud, otsustas juhatus selle vastu võtta ja Tallinna Konservatooriumile tänu avaldada.
16. septembril 1933 oli ümberkolimine lõpule viidud. Muusikamuuseum asetses omas ruumis, “Assauwe” tornis.
Muusikamuuseum avati Müürivahe tänaval Assauwe tornis 1. märtsil 1934. Alates sellest ajast on muuseum asunud samas asukohas tänaseni.
Kirjandus:
AegKiri 1. Talletusi eesti muusika- ja teatriajaloo radadelt. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, 2003.
Fotod kuuluvad Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumile.
Lasering soovitab
Jüri Pärg – Ei saa mitte vaiki olla
http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=18715
Melanie – Beautiful People: The Greatest Hits Of Melanie
http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=18656
Uudis
Eesti rahvakultuur
2008. aasta detsembri keskel ilmub Eesti Entsüklopeediakirjastuselt põhjalik, rohkelt illustreeritud ja kaunilt kujundatud raamat
EESTI RAHVAKULTUUR
Teos ilmub ajaloodoktor Ants Viirese 90. juubeliks.
“Eesti rahvakultuur” on Eesti etnoloogide ja rahvaluuleteadlaste kirjutatud koguteos 19. ja 20. sajandi muuseumi-, arhiivi- ja teatmematerjali alusel toimunud uurimistöö tulemustest. Erinevaid kultuuriilminguid (tööelu, argimiljöö, tavad, tähtpäevakombed, esemeline ning sõna- ja muusikalooming) käsitletakse kindlas ajaloolises, piirkondlikus ja sotsiaalmajanduslikus raamistikus, tuues võimalusel paralleele ka laiema Euroopa kultuurikontekstiga. Teisele väljaandele on lisatud 12 uut peatükki, mis käsitlevad ühiskonna moderniseerimise käigus toimunud kultuuriprotsesside radikaalseid muutusi. Lisatud on palju illustratsioone, mis aitavad esitatud elupilti senisest paremini visuaalselt konkretiseerida. Uudne lähenemine, rohke pildimaterjal ja peatükkide lõppu lisatud kirjanduse loetelu teevad teosest laiale lugejaskonnale mõeldud käsiraamatu.
Koostanud ja toimetanud Ants Viires ja Elle Vunder.
Teine, täiendatud trükk, 600 lk, suur formaat, neljavärvitrükk, kõva köide, ilmub detsembri keskel 2008.
Raamatut on võimalik ette tellida hinnaga 420 krooni kuni
30. novembrini EEK kodulehel http://www.ene.ee/
Hind poodides pärast ilmumist 550 krooni.
“Eesti rahvakultuuri” ettetellimine otse veebist - http://www.ene.ee/e_rk.php
Lugupidamisega,
Eesti Entsüklopeediakirjastus
www.ene.ee
Kalender
Pärimusmuusika Aidas Viljandis Svjata Vatra ja Haydamaky
15.11.2008, algus kell 20
SVJATA VATRA
Svjata Vatra on Eesti-Ukraina folkansambel. Oma stiili nimetavad muusikud ise tulefolgiks ning nende kontsertidel muutub õhustik tunnetest tuliseks tõepoolest üsna ruttu. Kolm aastat tegutsenud ansambli koosseis on ainulaadne – temperamentne tromboon ja Eesti torupill tekitavad koos kordumatu helipildi, mida rikastavad romantiline akordion, sarved, Gruusia rahvapill duduk, djembe, vikat, parmupill jt pillid. Eesti ja ukraina rahvalaulud ning -viisid on saanud nüüdisaegsed seaded, autorilood on aga võrsunud muusikute isiklikest elukogemustest. Tulemus on ebapõhjamaiselt tuline meesenergia, mis ei jäta kedagi ükskõikseks.
Ansambel on andnud üle 100 kontserdi ning esinenud festivalidel Eestis, Prantsusmaal, Ukrainas, Rootsis, Poolas ja Ungaris. 2006. aastal ilmus koosseisu esimene album „Svjata Vatra”. Viljandi Pärimusmuusika Aidas annab Svjata Vatra oma värskelt ilmunud albumi „Kalyna” esitluskontserdi koos Ukraina ansambliga Haydamaky.
Svjata Vatrat ja Haydamakyt seob omavahel Ruslan Trochynskyi – neli aastat tagasi Eestist oma elu armastuse leidnud ning seejärel Ukrainast siia kolinud endine Haydamaky tromboonimängija ning tänane Svjata Vatra karismaatiline laulja ja liider.
Ruslan Trochynskyi – tromboon, vikat, duduk, laul
Kulno Malva – akordion, torupill, laul
Juhan Suits – torupill, vile, sarv, parmupill
Silver Sepp – perkussioon, tarbuka, buhalo, laul
Kalle Kindel – djembe
Kuula muusikat: http://www.myspace.com/svjatavatra
HAYDAMAKY
Svjata Vatra plaadiesitluskontsertidel Tallinnas ja Viljandis kaasa tegev Ukraina bänd Haydamaky on eestlaste südameid võitnud varasemate aastate Viljandi pärimusmuusika festivalidel. Traditsioonilist Ukraina muusikat moodsate muusikavooludega miksiv punk-rock-folkbänd on tänu oma isikupärasele stiilile Euroopas ilma teinud juba 1990-ndate algusaastaist. Liikudes muusika erinevate pooluste vahel loovad nad maagilisi jutustusi, mis mõnikord nõrkemiseni tantsitavad, teinekord jälle õrnade ja terviklike ballaadidena mõjuvad. Aga Haydamaky – see on alati ka rock'n'roll!
Haydamakyde hoogsat tantsumuusikat on nimetatud ka Ukraina dubiks ja Karpaatia skaks. Haydamakyl on õnnestunud ehitada sildu Ukraina pärimus-, mille juured on müstilistes Karpaatia mägedes, ja Euroopa muusika vahel. Nad on kontsertreisidega läbi käinud suurema osa Mandri-Euroopat ja nende uued lood troonivad maailmamuusika edetabeleis esikümnes.
Eestis astutakse üles eelkõige oma 2008. aasta veebruaris ilmunud kauamängiva „Kobzar" lugudega, mille kontserttuur Saksamaal, Belgias, Rootsis, Austrias, Šveitsis, Taanis ja Hollandis väga menukaks osutus.
Kuula muusikat: http://www.myspace.com/haydamaky
Pärast kontserte jätkub
Maailmamuusikapidu: DJ Pickney Tiger
Piletid: eelmüügis 150/100 krooni, kontserdipäeval 175/125 krooni
Kontserdipileti ostnutele maailmamuusikapidu tasuta, maailmamuusikapeo pilet kohapeal 50 krooni.
Müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal.
Sooduspilet kehtib õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele.
Korraldaja: MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus
Impressum
Väljaandja: MTÜ Viru Folk http://www.virufolk.ee/2009/Kontakt.html
Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel jt
Toimetaja: Tiit Lepik tiit@virufolk.ee 51992928
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk
