Piletiinfo
.jpg){kind=logo}
[1].jpg){kind=small}
.jpg)
Viru Folgi nädalakiri
28. november 2008 nr 9
Viru Folgini on jäänud 252 päeva
http://www.virufolk.ee
Juhtkiri
Esmaspäevast tulevad Viru Folgi passid müüki. Meie arvates hea jõulukingi idee. On küsitud, et miks meie kodulehele videote ja muusika lisamine takerdunud on. Põhjus lihtne – lähiajal peaks valmima meie uus koduleht.
Nädalakirja toimetus ootab väljaande kohta ideid, ettepanekuid ja ka nurinaid kas minu meiliaadressil tiit@virufolk.ee või telefonil 51992928.
Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee
Pilt
Küllap pakub Käsmu ka tuleva aasta augustis palju positiivseid emotsioone. Foto: Viru Folk
Luuletus
Ma tean, et ma tulen kord jälle
Hando Runnel
Ma tean, et ma tulen kord jälle
ja hakkan sind nõudma taga
ja otsima igat su jälge,
kus kunagi kohtus me rada.
Mu tulek on aimates tunda –
siis kuulda võid öölinnu karjet.
On hämarad ööd minu tundlad,
neist pidet saan leida ning varjet.
Kõik muistse, mis vajunud liiva,
mu tulek taas äratab üles,
ehk küll teda kurjalt ja kiivalt
aeg-unustus peab oma süles.
Siis nõuan ma taga sind jälle,
me päevi, neid väheseid liiaks.
Ning tundi ma kardan, kus jälle
mu pihust kõik pudeneb liivaks.
Ühest lauldud laulust, kahekordselt laetud kodu(-)käijast
„Ma tean, et ma tulen kord jälle“ on laul, mille sõnad on kirjutanud Hando Runnel ja mis on ilmunud 1978. aasta valikkogus „Kodu-käija“.
Ilmar Paulson kirjutab raamatus „Vana eesti rahvausk“ eesti talupoja „sisemisest“ elu- ja elamusringist ehk koduringist ning metsast ja vetevallast kui n-ö välisest, võõrast ja vaenulikust ringist, mis koduringi piiras. Talupoja koduring oli kitsamalt võttes tema talu, taluõu, sellesse elu- ja elamusringi kuulus ka tema pereelu. Koduring on turvaline algtuumik, laiemalt suurpere poegade lahkumise tõttu ka sugukondlik küla (Paulson 1997: 103-105).
Hando Runneli valikkogu „Kodu-käija“ pealkiri tekitab erinevaid assotsiatsioone seoses sõnaga käija. Esiteks on esiplaanil koju käima tulemine, nagu Saare Arnole ütleb Raja Teele – ollakse ära ja tullakse koju käima, koju külla, mitte enam koju jääma. Ka kodu-käija läheb koduringist ära, sellest välja.
Ent vaatamata sidekriipsule, tekib võib-olla veidi meelevaldselt, seos ühe teise sõnaga, kodukäijaga kokku kirjutatult. Meelevaldsusega on tegemist sel juhul, kui arvestada sidekriipsu selle sõna õigekirjutuses. Aga kui lugeda valikkogu kaht avaluuletust, siis näib seda kodukäijat, kes koju tuleb, lahutavat kodust ikkagi midagi sügavamat ja kaugemat – teine neist kahest luuletusest ongi laul „Ma tean, et ma tulen kord jälle“.
Nii et mina jätaksin nüüd meelsasti – meelega – ähmaseks piiri kodukäija ja kodu-käija vahel. Kodu(-)käija on siin kogus tervikuna kogunisti pahempidine – kui rahvausundis vaatleme kodukäijat sellena, kes on läinud ära teispoolsusse ja tuleb tagasi vaatama seda, mis temast on siia jäänud, siis see pahempidine kodu-käija on siin ise olemas, ent järjest vähem või peaaegu olematu on see, mille juurde on tal tagasi tulla. Pigem kannab ta kodu kui mälestust millestki olnust, kaugest hämarusse vajunud ajast endaga. Ta on läinud ära üle selle piiri, mis koduküla ruumi – koduringi – ümbritseb, ja koduküla-kodutalu on pudenenud oma ürgsest mõistest millekski aina tabamatumaks. On kodu-käija, aga pole enam kodu selle õiges mõistes, on kodust ärapöördunu teistsuguseks muutunud kodu, kus teda oodatakse, aga ta ei tule, või sootuks kodu üksikus metsakurus, mis upub üle pea rohtu, muistsed maanteed mälestuste tolmus majad inimesed keda kunagi on nähtud (lk 61).
Uku Masingu „Eesti usundi“ järgi koheldi surnuid mitte kui sõpru, vaid kui olendeid, kes on arvestamatud (Masing 1995: 111). Järelikult on nad siis päriselt ja igavesti ära või lihtsalt omakandi maailmale nüüdseks kadunud, nendega ei saada enam arvestada. Kodu(-)käijaga seondub siis kummaline arvestamatus – ei teata, millal ta tuleb ja kas, kas on tal aega või tulek üldse meeles, see teadmatus, arvestamatus ehk arvestamise võimatus on eredalt näha „Kodu-käija“ luuletuses „Nänn“ (lk 59).
Kuidagi ei saa tsiteerimata jätta „Eesti usundis“ ära toodud maride surnutepühal mõnel puhul öeldavaid sõnu hingedeajal: „Surnud, sööge, jooge, ärge olge tigedad, ärge minge näljaselt ära. Teine maailm olgu teile päiksene, teie haua muld olgu kerge, ärge karistage meid järele jäänuid, haigustega, ärge vaevake meie loomi ega koormake meid teiste hädadega.“ (Masing 1995: 111)
Kodukäija, kui ta ei ole kodu-käija, on pelgust tekitav sõna. Ent Masing kirjutab: alles lootusetuse süvenemisega, lootusetuses, mis oli pärisorja elu keskuseks, muutus kogu maailm kurjaks ja ühtlasi sellega peaaegu eranditult ka surnud (Masing 1995: 112). Iidne kodukäija kuri ei olnud. Küll on ta alati olnud hoiatav ja pelutav. Huvitav, et 20. sajandi eesti kirjandus on mitut erinevat sorti kodukäimist tulvil. Koduskäimise soov saatis niikuinii pagulasluulet. Äraminek linna või võõrsile või sootuks teisele poole ja kodu-käimine, kodukäimise varjundid sõltumatult koduskäija staatusest tunduvad aja lõikes aina tuttavlikumad ja tavapärasemad. Kui jutukirjandusse vaadata, siis on võidetav juba Ansomardi Jalgsemaa kitse-eide Tondi-Tõnu; ei ole kurjad, vaid on pelutavalt hoiatavad Bernard Kangro kodu-käijad tema Tartu-romaanides. Viisteist aastat enne „Kodu-käija“ valikkogu ilmus Lundis Albert Kivikase samanimeline romaan, ainult sidekriipsuta, mida siin mainimata ei saa jätta, kus kodukäija seal on kodu tulnu painajaliku unenäo kaudu. Romaan sai siin ägeda kriitika sihtmärgiks, kusjuures selle pealkirja ei nimetatud. Sel sõnal oli nii suur võim. Päris tänane eesti kirjandus ei tunnegi enam piire, ma ei ole kahjuks eriti märganud, kas kirjutatakse ka luules praegu kodus- või kodukäimisest, aga Kivirähki „Rehepapist“ alates on otse loomulik, et kodukäija-taoline olevus meie hulgas kõnnib piirideta. Kas lauldakse aga kodukäijast või kodu(-)käijast või on mõlemad sõnad muusikas?
Elle-Mari Talivee
Artikkel
Mida toob Viru Folk 2009?
Järgmisest nädalast alates on Piletilevi müügikohtades saadaval Viru Folk 2009 passid. Mõistagi jõuluhindadega, vaid detsembri lõpuni. Oleme seekord loonud eriti soodsad võimalused festivali külastamiseks ka peredele ja gruppidele, täpsem piletiinfo aadressilt http://www.virufolk.ee/2009/Piletid.html. Miks tasub endale festivali pass soetada, teadmata ainsatki esinejat?
Viru Folk 2009 esinejate tutvustamisega teeme algust järgmises nädalakirjas. Järgneva poole aasta jooksul saame tuttavaks kõigiga, keda augustis Käsmus näeme-kuuleme. Aga oma olemusest andis esimene festival tänavu augustis pildi ette ning kes seekord jäi rahule, ei pea kindlasti ka tuleval aastal pettuma.
Üldpilt on tuleva aasta augustis Käsmus sama. Kontserdid saavad taas toimuma nii Lainela Puhkekülas kui Vana-Jüri neemel, nii meremuuseumi rannal kui kirjanike maja hoovil, nii rahvamajas kui kabelis. Külalisesinejad on taas tulemas Põhjamaadest. Käsmu oma mehe Ülo Vinteri juubeliaasta puhul keskendume programmis mitmeski etteastes just tema loomingule. Rohkem tähelepanu saab kindlasti ka meid ümbritsev keskkond. Püüame kaasa aidata nii selle paremale tundmaõppimisele kui puhtana hoidmisele. Plaanis on festivali käigus meenutada ka paarikümne aasta taguseid Virumaad otseselt puudutanud fosforiidisõja aegu. Taas on muusika kõrval koht ka luulel ja käsitööl.
Kaunite kohtumisteni!
Peep Veedla
Arvamus
Villu Veedla: Mida toob kaasa piletite käibemaksu tõus?
21. novembri Lääne-Virumaa nädalalehes Kuulutaja ilmunud Illar Mõttuse artiklis “Käibemaks lööb meelelahutust” (http://www.kuulutaja.ee/index.php?&SID=&PID=news&ID=6993 ) on autor väitnud, et seoses piletite käibemaksu tõusuga peaksid 13% võrra kallimaks muutuma ka kõik meelelahutusürituste piletid. Inimeste rahustamiseks tuleb tõdeda, et see väide kindlasti paika ei pea.
Kuidas mõjub käibemaksu tõus ürituste arvule?
Kindlasti mõjub käibemaksu tõus ürituste finantspoolele rängalt, mis võib tuua kaasa osa ürituste väljasuremise ning uute algatuste vähenemise. Käibemaksu tõus toob kaasa suuremad finantsriskid, mis on ürituste korraldajatele eriti valus praeguses majandussurutises. Eelnev seab väga raskesse olukorda eriti riskantsemad üritused (festivalid, välisartistide kontserdid), mille arvukus tuleval aastal tõenäoliselt väheneb. Kodumaiste muusikute kontserdid ja teatrid nii suure löögi alla ei satu ning arvatavasti ei lange ka kontsertide arv, millele viitab tänavune jõulukontsertide rohkus.
Kuidas mõjub käibemaksu tõus piletihindadele?
Piletihinna tõstmine pole enamiku korraldajate jaoks kindlasti parim lahendus ning käibemaksu tõusu saavad ettekäändeks tuua vaid organisatsioonid, kes on pakkumisest suurema nõudluse juures hoidnud piletihinnad madalana. Kuigi ei saa nõustuda käibemaksu tõusu pooldaja Jürgen Ligi enamiku seisukohtadega (http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=7596:juergen-ligi-ma-ei-vaja-selliseid-kuesitlusi-ega-kirju-&catid=3:teater&Itemid=2&issue=3229 ), tuleb nõustuda tema väitega, et piletihindu mõjutab turuolukord, mitte kehtiv käibemaks. Piletihinna tõstmine ei ole võrdeline suurema piletikäibega ehk siis piletihinna tõstmine ei tähenda automaatselt vajalikku piletikäibe tõusu. Praeguses majanduslikus olukorras peaks enamus kontserdikorraldajaid pigem hakkama hindu langetama. Kuigi hetkel saab tuua ka näiteid Linnateatri, rahvusooperi Estonia ja Viljandi Folgi najal, kelle piletihinna tõus on selgelt põhjendatud käibemaksu tõusuga.
Kuidas erineb nende situatsioon enamustest ürituste korraldajatest? Selle poolest, et seni on neil olnud nõudlus piletite järele pakkumisest palju suurem. Turuolukorda arvestades oleksid võinud nad juba ammu piletihindu tõsta, kuid suudeti ennast ära majandada ka tollase laekuva piletituluga ning jätta kultuuriürituste külastamise võimalus ka vaesemale elanikkonnale. Seoses käibemaksu tõusuga ei suudeta ennast enam praeguste piletihindadega ära majandada ning kuna neile on piletite läbimüük ka kõrgemate piletihindadega väga tõenäoline, on neil võimalus piletihindu tõsta vastavalt vajadusele. Eespoolnimetatud organisatsioonide eeliseks on ka suur lojaalse püsipubliku olemasolu, kes enamasti ei jäta etendust, kontserti või festivali külastamata ka kallima piletihinna puhul.
Paljud teatrid on lubanud etenduste piletihindu uuest aastast tõsta. Kui rääkida muudest kultuuri- ja meelelahutusüritustest, mis tuleval aastal toimuvad, siis enamuse piletihinnad võrreldes mööduva aastaga pigem langevad või jäävad samale tasemele.
Esmaspäevast jõuavad müüki Viru Folk 2009 passid, mille hinnad on võrreldes möödunud festivaliga ligi kolmandiku võrra odavamad!
Internetist
Youtube folgist
Populaarne videote avaldamise sait http://www.youtube.com on folgihuvilisele ammendamatu allikas. Üks video, mida soovitaksin vaadata:
http://www.youtube.com/watch?v=9q5WLFFWiGk
Tiit Lepik
Uudis
Eva Mitreikina CD „Eva Mitreikina”
Eva Mitreikina (Eva Tolsa) on alates 13. eluaastast kirjutanud omanäolist ja stiililiselt raskesti määratletavat omaloomingut. Pärast keskkooli lõpetamist suundus ta õppima TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiasse pop-jazz osakonda, kuid lõpetas 2006. aastal kirikumuusika eriala. Tema diplomitööks oli rahvapärane ja isekirjutatud regilauludega leinapäevamissa.
Regilauluga seob Eva Tolsat ka laulmine folk-metal ansamblis Raud-Ants, kelle missiooniks on eesti vana regilaulutraditsiooni propageerimine tänapäevase rockmuusika läbi, kus peamiselt naiselikke tekste ja viise kombineeritakse raskemate metallikõladega. Kulno Malva on kirjutanud Raud-Antsu esinemise kohta 2005. aasta Viljandi Folgil: “Eva Tolsa lauldud „Isakodus ja mehekodus” olid selle festivali mõjuvaimad viis minutit.”
Kõigele eelnevale vaatamata on Eva Mitreikina soololooming siiski üsna erinev nii regilaulust kui ka kirikumuusikast. Õpingute ajal Viljandi Kultuuriakadeemias asutas ta koolikaaslastest koosneva jazzprojekti „ü ü ü”, mis esitas tema enese lugusid. Ehkki Eva lauludes võib leida jazzilikke jooni, ei tundunud taoline interpretatsioon õige lähenemisena ning seetõttu saadab ta nüüd oma laule ise põhiliselt klaveril või kitarril, aga ka orelil. Samuti mängib ta saagi, hiiukannelt ja pikkvilet. Lisaks jätkab ta enese täiendamist klaverimängu alal pianisti ja helilooja Lubomyr Melnyku juures, kes on loonud oma unikaalse klaverimängutehnika – jätkuv-tehnika.
Eva Tolsa laulud on põhiliselt eestikeelsed, mõned inglisekeelsed ja üks laul ka venekeelne, kuna Eva isa oli rahvuselt venelane (sellest ka artistinimi Mitreikina). Tema laulude harmoonias on Eesti laugjast maastikust inspireeritud staatikat. Hääl on väga tundlik, varjundirohke ja mänguline, väljendades emotsioone ülipeenelt. Meeleolult on Eva looming kurvalt igatsev ning samaaegselt lootusrikas ja soe.
„Kõigist žanrisiltidest mugavam ja täpsem on paigutada seda imekaunist plaati omadussõnadega. See on habras ja hubisev, väga üksildane, väheste värvidega muusika, meeldivalt külm, nagu on meeldivalt külm põsele kukkunud lumehelves.” Siim Nestor, Eesti Ekspress: Nädala album, 6.11.2008.
http://www.ulmeplaadid.ee/plaat_ulm12.htm
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist
Elmar Luhats mängimas omavalmistatud põispillil. Foto: Elmar Köster
Elmar Luhats 100
Elmar Luhats (27.11.1908–05.10.1991) oli tuntud laulja, rahvapilli- ja kontrabassimängija, rahvapilliansambli juht ning pillimeister. Ta oli sündinud Raadama külas Räpina vallas, pärit pikkade traditsioonidega rahvamuusikute suguvõsast. Juba tema vanaisa Loha Paap oli tuntud ja nõutud pulmapillimees. Kodus oli 5–6 pilli ning Elmari isa õpetas ka külapoisse viiulit ja kannelt mängima. Erinevaid pille hakkas Elmar meisterdama juba karjapoisina. See kogemus andis tõuke ka edaspidiseks ja nii on Elmar Luhats oma elu jooksul valmistanud üle 150 rahvapilli, mille hulka kuuluvad lokulaud, põispill, reasvile, moldpill, mitut tüüpi kandled, roopill, sokupill, torupill jpm.
Elmar Luhats oli ka professionaalne muusik ning ooperisolist. Ta lõpetas 1937. a Tartu Kõrgema Muusikakooli laulu ja kontrabassi erialal, oli 1932–1951 Vanemuises kontrabassimängija ja 1951–1960 ooperisolist (bariton). Ühtlasi oli ta Tartu Muusikakoolis kontrabassi- ja rahvapillide õppejõud ning TRÜ rahvapilliorkestri dirigent (1954–1967).
Luhatsite perekonna traditsioonide jätkaja on Elmari poeg Toivo Luhats, samuti tuntud rahvamuusik, pillimeister ning rahvamuusikaansambli Piibar juht, kes tähistas käesoleva aasta 13. novembril oma 70. sünnipäeva.
Foto kuulub Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumile.
Lasering soovitab
Maria Listra
http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=24179
B.B. King, One Kind Favor
http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=23977
Kalender
ÖKOMESS Elukvaliteet 2008
28.- 30. novembril 2008 saab teoks ökomess Elukvaliteet 2008, mille teemad on Roheline Majandus ja Roheline Elamine.
http://www.tartunaitused.ee/okomess/
Kristalse kuu raaga
28. novembril kell 19.00
Veski Villas (Veski tn 6, Tartu)
Põhja-India sufide traditsioone vahendavad
Mustafa Raza (India) – vichitra vina
Vasi Ahmed Khan (India) – tabla
Mustafa Raza on vichitra vina ühe tunnustatuma mängijana jaganud selle pilli nüansirikast muusikat lugematute muusikaarmastajatega kogu maailmas. Teda on pärjatud paljude muusikaauhindadega ning ta täidab rõõmuga oma missiooni vichitra vina mängija ja õpetajana.
Vichitra vina kuulub vina’de perekonda ja on üks vanimaid india klassikalises muusikas kasutatavaid instrumente. Vichitra vina’l on neli põhikeelt, kolm külgmist keelt ning kaks keelterida ja seda mängitakse klaaskuuli keelte peal libistades.
Vasi Ahmed Khan on tunnustatud muusik India läänerannikult Maharashtrast. Tänapäeval loetakse Vasi Ahmed Khani India parimate tablamängijate hulka. Ta on saatnud paljusid silmapaistvaid muusikuid ning tantsijaid, on osalenud lugematutel turneedel välisriikides ning on muu hulgas teinud koostööd ka Ameerika džässmuusikutega.
Piletid (100.-/75.-) on saadaval Piletilevi müügikohtades üle Eesti, www.piletilevi.ee ja tund enne kontserdi algust kohapeal. Rohkem infot www.festivitas.ee .
Raputav folk-fusion Rootsist
Novembri viimasel nädalavahetusel jõuab Eestisse Rootsi folgimaastiku hetke üks põnevamaid ja dünaamilisemaid muusikuid Göran Månsson, kes annab koos oma bändiga laupäeval, 29. novembril improvisatsioonilise kontserdi Pärimusmuusika Aidas.
Päev varem, 28. novembril jagavad muusikud oma oskusi avatud workshop´idel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Göran Månsson Band on trio, kus folk-fusionlikul moel on kokku saanud maailmamuusika ja pärimus. Legendaarsest pärimusmuusikute perest pärit Göran Månsson on flötisti ja trummarina rännanud kontsertidega üle kogu maailma. Koostöös meisterliku löökriistamängija Petter Berndalen'i ja kitarrist Daniel Ek'iga püsib trio muusikaline sisepinge viimase akordini lummav.
Nende muusikas on suur osa improvisatsioonidel – kontserditervik sünnib paljuski kohapeal ja otse vaatajate silme all. Ise nimetavad nad oma muusikat muu hulgas ka „troopiliseks”, inspireerituna rännakutest mitmekesiste helide maailma.
Göran Månsson Bandi kontsert Pärimusmuusika Aidas Viljandis algab laupäeval, 29. novembril kell 19.00. Piletid hinnaga 75–125 krooni on müügil Piletilevi müügikohtades. Päev varem, 28. novembril, peatub Rootsi muusik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus toimub kolm tasuta workshop´i. Täiendav info workshop´ide kohta http://www.ema.edu.ee .
Kuula muusikanäiteid!
Göran Månsson Bandi muusikanäiteid saab kuulata http://www.myspace.com/goranmanssonband
Looduse Omnibuss, Laupäeval, 29. novembril 2008
Retk Tuhalasse, Imaverre ja Viljandisse Göran Månsson'i kontserti kuulama
Vaatame Tuhalas, kas Nõiakaev läheb keema, teeme Imavere Piimandusmuuseumis võid, vaatame ringi Viljandis ning õhtul kuulame Pärimusmuusika Aidas Månsson'i kontserti.
Göran Månsson'i peetakse tänapäeva Rootsi folgimaastiku üheks põnevaimaks ja dünaamilisemaks muusikuks. Legendaarsest pärimusmuusikute perest pärit Månsson on flötisti ja trummarina rännanud kontsertidega üle kogu maailma. Põhja-Rootsi Norrlandi juurtega Månsson mängib bändides nagu Gjallahorn ning Sarek, mis osales Eurovisioonil 2004.
Göran Månsson Band on trio, kus folk-fusionlikul moel on kokku saanud maailmamuusika ja pärimus. Nende muusikas on suur osa improvisatsioonidel - kontserditervik sünnib paljuski koha peal ja otse vaatajate silme all. Ise nimetavad nad oma muusikat muuhulgas ka "troopiliseks" inspireerituna rännakutest mitmekesiste helide maailma. Koostöös meisterliku löökriistamängija Petter Berndalen'i ja kitarrist Daniel Ek'iga püsib trio muusikaline sisepinge viimase akordini lummav.
Väljasõit Rahvusraamatukogu eest kell 11.00, tagasi Tallinnas kell 23.30.
Sõidu hind koos kontserdi- ja muuseumipiletiga täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 250.-, õpilastele 150.- , lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta.
Info ja registreerimine 6 481 740, 56476297 info@looduseomnibuss.ee
www.looduseomnibuss.ee
Laupäeval, 29. novembril saab Von Krahli baaris teoks järjekordne Odessa POP. Peoga tähistab kontserdisari ühtlasi oma kaheaastast sünnipäeva. Kuna nii väikseid sünnipäevi peetakse tavapäraselt koduses pereringis, siis astuvad ka seekord üles üksnes kodumaised artistid – teada ja tuntud trubaduurid Orelipoiss (ehk Jaan Pehk) ja Pastacas (ehk Ramo Teder). Mõlemad esinevad soolokavaga, lisaks mängib DJ Jaan Pehk plaatidelt oma lemmiklugusid. Pärast laive mängivad tantsuks pidulikumat poppi, indit ja muudki kaasakiskuvat Odessa Popi “majadiskorid” Melodija ja Kalev A.
Täpsem info http://www.hot.ee/odessapop
Loodusõhtu Rahvusraamatukogus, esmaspäeval, 01. detsembril 2008 kell 18.00
Spe Fretus. Krusensterni õhtu
Esitleme Eestimaalasest Vene esimese ümbermaailmasõitja Adam Johann von Krusensterni elu käsitlevat uut ajaloolist dokumentaalfilmi «Spe Fretus – Lootusele tuginedes». Filmis aitavad Urmas Dresen, David Vseviov, Jüri Kuuskemaa ja Erki Tammiksaar lahti mõtestada ja mõista admirali huvitavat ja seiklusrikast elu. Filmi loomisest ja A.J. von Krusensternist räägib legendaarne Kiltsi mõisakooli juht Lembit Keerus. Kohapeal on hea võimalus soodsa hinnaga uut filmi ka osta.
Klassikalisi romansse esitavad Maria Kondratjeva, Olga Zaitseva, klaveril Jelena Hamonjan.
Info www.looduseomnibuss.ee
Hind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10.-, täiskasvanutele 25 krooni.
Eelteade
Pühadeks koju!
Pärimusmuusika Ait täitub jõulueelsel ajal laulude, värvilise valguse ja pühadesaia lõhnaga, sest lavale jõuab Tove Janssoni raamatul „Hilja novembris” põhinev südamlik koguperelavastus „Pühadeks koju”.
Pärimusmuusika Aida produtsent Mari Kalkuni sõnul on lavastus omalaadne segu muusikast, tantsust, valgusmängust ja nukuteatrist. Kadri Karu käe all valminud lavalugu sobib head tuju looma nii lastele, noortele kui täiskasvanutele.
„Pühadeks koju” jutustab sellest, kuidas teel olla on hea, pärale jõuda veelgi parem ja lähedastega koos olla kõige parem. „Lähedased on aga kõik, kes pühadeks pika söögilaua ümber kogunenud,” sõnab Kadri Karu, lisades, et publikut ootab etenduse lõppedes ka magus üllatus.
Lavastuses kaasa löövad inimesed on kõik ka omalt poolt lavaloo sündi mõjutanud. Üles astuvad näitlejad Helen Rekkor, Rauno Kaibiainen, Siim Sups, muusikud Mari Kalkun, Ulla Sisko Jauhiainen, Tanel Kadalipp ja tantsija Ele Viskus, samuti lavastaja Kadri Karu ise. Valguskujunduse on loonud Rene Liivamägi. Etendus kestab umbes 40 minutit.
Jõulude eel mängitakse „Pühadeks koju” üheksa korda – esimene etendus on kavas 10. detsembril ning viimane 19. detsembril. Piletid maksavad eelmüügis 50 krooni ning etenduse päeval 75 krooni. Soovitav on pilet ära osta eelmüügist, sest etendust saab kenasti siduda jõulupidude pidamisega ning seetõttu on huvi selle vastu juba praegu suur.
Impressum
Väljaandja: MTÜ Viru Folk http://www.virufolk.ee/2009/Kontakt.html
Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee jt
Toimetaja: Tiit Lepik tiit@virufolk.ee 51992928
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk
